Magistritööde teemad

Teemad on grupeeritud juhendajate kaupa

Aive Liibusk


Teema: Automaatsete veemõõdujaamade kõrgussüsteemi täpsustamine. Eesmärgiks on Eesti rannikuvetesse paigaldatud automaatsete veemõõdujaamade kõrgussüsteemi täpsustamine. Töö käigus tuleb kokku koondada andmed automaatjaamade ja nende kõrgusvõrguga sidumise kohta. Vajadusel tuleb teostada veemõõdujaamade kontroll-mõõtmised.

Harli Jürgenson


Teema: Olemasolevate gravimeetriliste punktide koordineerimine GNSS meetodil. Töö koostamiseks tuleb määrata gravimeetriliste punktide täpne asukoht ja kõrgus, arvutada anomaalväli, koostada võrdlus vanemate mõõtmisega. Töö tulemused on seotud gravimeetriliste andmebaaside uuendamisega.

Teema: Digitaalgravimeetri kalibreerimine. Töö eesmärk on kalibreerida geomaatika osakonna uus gravimeeter. See on vajalik, selleks et nimetatud seade oleks kasutatav täpsetel gravimeetrilistel mõõtmistel. Gravimeetri kalibreerimiseks tuleb teha mõõtmised kalibreerimispolügoonil ja arvutada kalibreerimiskõver.

Teema: Gravimeetriline mõõdistamine ja amomaalvälja leidmine digitaalgravimeetriga. Töö käigus tehakse detailsed gravimeetrilised mõõtmised mingis Eesti piirkonnas. Tuleb teha välimõõtmised (gravimeetrilised, asukoha ja kõrguse mõõtmised), tasandada mõõtmised ja leida anomaalväli. 

Natalja Liba


Teema: Põllumajandusmaa monitooring kaugseire meetoditega. Töö eesmärk on hinnata erinevate kaugseire meetodite (aerolaserskaneerimine, aserskaneerimine, fotogramm-meetriline meetod jm) sobivust põllumajandusmaa seisundi ja tema tegeliku kasutamise hindamisel. Põhilised uurimisküsimused on seotud erinevate kaugseire meetoditega saadud teabe kvaliteedi hindamisega. Välja tuleb selgitada erinevate meetoditega saadud põllumajandusmaa seisundit ja kasutamist iseloomustava info täpsus ja usaldatavus.

Teema: Terrestrilise (maapealse) laserskaneerimise kasutamise võimalused fotogramm-meetrias

Teema: Erinevate meetoditega loodud ortofotomosaiigi kvaliteet UltraCam-D maatrikssensorfotode näitel

Teema: Erinevate meetoditega loodud ortofotomosaiigi kvaliteet ADS-40  ribasenorfotode näitel

Teema: Kõrgusmudelite mõju ortofotomosaiigi kvaliteedile

Teema: Aerotriangulatsiooni mõju ortofotomosaiigi kvaliteedile

Tarmo Kall

Teema: Eesti kõrgusvõrgu fundamentaalreeperite ja GNSS-püsijaamade stabiilsuse analüüs InSAR  meetodil". Kasutades Sünteetilise Tehisava Radari InSAR (üks kaugseire meetoditest) interferomeetrilisi andmeid, tuleb analüüsida maapinna deformatsioone Eesti kõrgusvõrgu fundamentaalreeperite ja GNSS-püsijaamade ümbruses.

Teema: Kõrgusmudelite (DEM) mõju maapinna deformatsioonide määramisele InSAR meetodil. 

Teema: Ookeani loodete korrektsiooni mõju Eesti GNSS-püsijaamade koordinaatidele. Uurimistöö eesmärgiks on hinnata ookeani koormuse (ocean loadnig) korrektsiooni mõju Eesti GNSS-püsijaamade koordinaatidele ja nende põhjal arvutatud jaamade liikumiskiirustele kasutades erinevaid mudeleid. Arvutamiseks kasutatakse Linux baasil programmi  Gipsy-Oasis II.

Teema: Teise järgu ionosfääri korrektsiooni mõju Eesti GNSS-püsijaamade koordinaatidele. Uurimistöö eesmärgiks on hinnata teise järgu ionosfääri korrektsiooni mõju Eesti GNSS-püsijaamade koordinaatidele ja nende põhjal arvutatud jaamade liikumiskiirustele kasutades erinevaid ionosfääri mudeleid. Arvutamiseks kasutatakse Linux baasil programmi  Gipsy-Oasis II.

Teema: Täpsete IGS-efemeriidide kasutamine reaalaja GPS (RTK) mõõtmisteks. 2013 a märtsikuus teatas rahvusvaheline GNSS teenistus (IGS), kes seni on teostanud täpsete efemeriidide arvutust GNSS-mõõtmiste järeltöötluseks, uue teenuse – reaalaja täpsed efemeriidid (RTS) – loomisest. Teenus käivitub täismahus 2013 a lõpus. Selle tagajärjel peaks GNSS RTK mõõtmiste, mis seni on põhinenud satelliitide otseedastatud efemeriididel, täpsus ja usaldusväärsus samuti tõusma. Uurimistöö eesmärgiks on hinnata IGS RTS teenusest tulenevat võimalikku kasu RTK-mõõtmistele. Töö põhineb katsemõõtmiste tegemisel.

Teema: Riigi geodeetilise võrgu aluspunktide ITRF koordinaatide transformeerimine ETRS89 realisatsiooni arvestades postglatsiaalse maatõusuga. Uurimistöös tuleb arvutada 1997 a mõõdetud RGV aluspunktide koordinaadid ETRS89 realisatsiooni ETRF96, arvestades Euraasia laama sisese deformatsioonimudeliga NKG_RF03vel. Tulemusi saab verifitseerida 2008 a samadel aluspunktidel teostatud GPS-mõõtmiste kampaania tulemustega.

Teema: Maapinna horisontaalliikumised Aseri rikkevööndis Viru-Nigula geodünaamilise polügooni mõõtmisandmete põhjal. Uurimistöös tuleb läbi töötada NSVL perioodil teostatud joonemõõtmise andmed ja hilisemad GPS-mõõtmise andmed. Polügoonil tuleks teostada ka uued GPS-kordusmõõtmised. Tulemusena leitakse polügooni joonepikkuste muutused ja nende määramatused. Teema võiks olla kahele üliõpilasele ühistööks.

Siim Maasikamäe


​Maatulundusmaa maaüksuste ruumiliste omaduste
ja maakasutustingimuste uurimise teemad

Teema: Maakasutuse puudused N piirkonnas (vald, valla osa) ja nende kõrvaldamise võimalused. Töö keskendub maakasutuste ruumiliste omaduste uurimisele ja piiride asukohast tulenevate maakasutuse puuduste väljaselgitamisele. Tegemist on sügavalt maakorraldusliku teemaga ja töö tegemisel tuleb pidevalt kasutada GISi

Teema: Maatulundusmaa katastriüksuste sisemist killustatust mõjutavate tegurite analüüs. Töö koostamise käigus tuleb välja selgitada seosed maatulundusmaa katastriüksuste sisemise killustatuse ja teiste maaüksusi iseloomustavate näitajate vahel. Töö koostajalt eeldatakse valmisolekut GIS tarkvaraga töötamiseks ja statistiliste analüüside (eelkõige korrelatsioon- ja regressioonanalüüs) tegemiseks.

Teema: Kinnisvara arendused haritaval maal ja selle mõju (väärtuslike) põllumaade kasutamisele. Töö käigus tuleb uurida mingis piirkonnas (näiteks vald, valla osa) põllumaadel toimunud arendustegevust ja selgitada välja sellise arendustegevuse mõju põllumajandusele. Eesmärk on välja selgitada kas ja kuidas arenduspiirkonnad muudavad haritava maa kasutamise tingimusi ja võimalusi.

Maakorralduse ja maakasutuse planeerimise üldised küsimused

Teema: Maa omaduste klassifitseerimine ja nende klassifikatsioonide omavahelised suhted. Töö käigus tuleb koostada mõistete kõlvik, maa sihtotstarve ja maakatte tüüp analüütiline ülevaade ja suhtestada erinevad klassifikatsioonid. Töö on teoreetilise iseloomuga (referatiivne) ja eeldab olulisel määral ka võõrkeelse kirjanduse läbitöötamist.

Teemad üliõpilase valikul

On võimalik ka magistritöö koostamine üliõpilase poolt pakutud teemal. Selleks tuleb oma ettepanekuga pöörduda võimaliku juhendaja poole. Kui teema on õppekavakohane siis võib õppejõud võtta juhendamisele ka töö üliõpilase poolt pakutud teemal.

Madis Kaing


Teema: N piirkonna kinnisvara turu analüüs. Kinnisvara turgu saab uurida erinevatel tasanditel – riik, maakond või KOV. Töö eesmärk on välja selgitada kinnisvara turu trendid N piirkonnas. Uurida tuleks muutusi ja dünaamikat vähemalt viimase kümne aasta jooksul. Kasutades kas riikliku statistikat või erafirmadest saadud materjali. Kasutada analüüsi tegemisel matemaatilisi meetodeid, mille alusel on võimalik teha prognoose.

Teema: Kinnisvara arendusprojekti analüüs. Töö eesmärk on hinnata kinnisvara arendusprojektide efektiivsust. Analüüsitavad projektid võivad olla erineva  sihtotstarbega, näiteks elamud, äripinnad või sotsiaalobjektid. Soovituslik on erialapraktika sooritada mõnes kinnisvara arendusega tegelevas firmas ja lahendada probleem objekti kesksena.  Töös käsitleda asukoha mõju, finantseerimise allikaid ja majanduslikku tasuvust.