Ajalugu

MAAEHITUSE OSAKONNA ARENGULUGU

Praeguse maaehituse osakonna eelkäijaks võib lugeda arh. J.W. Krause algatusel 1806. a. Tartu Ülikoolis loodud põllumajanduse ja arhitektuuri kabinetti.

1919 a. moodustati põllumajandusteaduskond,  mille   kooseisus loodi 1921. a. ehitusõpetuse õppetool koos vastava kabinetiga, mis 1939. a. nimetati ehitusõpetuse instituudiks (eksisteeris kuni 1940. a.). Aastatel 1941...1945 ehitusalane õpetus Tartu Ülikoolis soikus.

1946 a. loodi TRÜ (Tartu Riikliku Ülikooli) metsandusteaduskonna koosseisus insenerikonstruktsioonide kateeder (juh. dots. Nikolai Oll), mis 1951. a. nimetati ehitusmehaanika ja -konstruktsioonide kateedriks juba EPA (Eesti Põllumajanduse Akadeemia) koosseisus. Aastatel 1955…1958 eksisteeris kateeder nimetusega  „Ehitusmehaanika ja maistranspordi kateeder“ (juh. dots. Nikolai Kalter). Aastatel 1958…1992 nimetati kateedrit „Ehitusmehaanika kateedriks“, mida juhatasid dots. Nikolai Kalter (1958…1962), dots. Nikolai Oll (1962…1968), dots. Jakub Kõo (1968…1978), dots. Tõnu Keskküla (1978…1983), dots Elmar Tätte (1983…1988)ja dots. Jakub Kõo (1988…1992). !992. a. lahutati kateeder õppetoolideks: „Ehitusmehaanika ja –konstruktsioonide õppetool“ ( juh. prof. Jakub Kõo) ning „Põllumajandusehitiste õppetool“ (juh.  prof. Jaan Miljan). 1994. a. liideti õppetoolid struktuuriüksuseks nimetusega ,Maaehituse instituut“, mida juhatasid prof. Jakub Kõo (1994…1999) ja prof. Jaan Miljan (1999…2006). A-st 2006 on kasutusel nimetus „Maaehituse osakond“, mida a-ni 2012 juhatas prof. Jaan Miljan. A-st 2012 juhatab osakonda dots. Alexander Ryabchikov, eriala vastutav ja õppekava juht on prof. Jaan Miljan.

TRÜ insenerikonstruktsioonide kateedri põhiülesandeks oli ehitustehniliste distsipliinide õpetamine metsatööstuse eriala üliõpilastele. Aastatel 1946...1951 õpetati kateedris ehitusõpetust, teoreetilist mehaanikat, tugevusõpetust, tarindite teooriat, kujutavat geomeetriat ja insener-ehituslikke konstruktsioone. Hiljem hakati õpetama veel ehitusmaterjale ja -töid, aluseid ja vundamente, põllumajandusteid ja mitmeid teisi ehitustehnilisi aineid. Praegu on osakonnas õpetatavateks tähtsamateks distsipliinideks ehitusmaterjalid, ehitusgraafika,  tugevusõpetus, ehitusfüüsika, ehitusmehaanika, geotehnika, puitkonstruktsioonid, teraskonstruktsioonid, kivikonstruktsioonid, raudbetoonkonstruktsioonid, tootmishoonete projekteerimine, põllumajandushooned, ehitustehnoloogia, ja ehituskorraldus.

Maaehituse eriala õpetamise mõte tekkis ehitusmehaanika kateedris (juh. dots. N. Oll) 1964. a., eriala avamiseni jõuti alles 1988. a. (Lähemalt vt. kogumik „Missioon läbi aegade“, EPMÜ, 2001, lk.71…74). Esialgne õppekava rajanes nõukogude ajal 1955. a-st  erialale 1205 „Põllumajandusehitus“ kehtestatud õppekavale. Tänapäeval kehtiv õppekava on viidud moodulsüsteemile (alusmoodul, suunamoodul ja erialamoodul), kusjuures valikained võimaldavad kitsamat spetsialiseerumist.

 Seisuga 31.VIII 2012 on eriala kursuse lõpetanud 332 ehitusinseneri (vt. linki „Vilistlased“). Kiitusega (cum laude) on lõpetanud   M. Laurson (1992), U. Lombiots (1992), K. Riives (1993), A. Liiva (1995), M. Sibul (1997), E. Laiakask (1999), R. Patrael (2005), M. Murumägi (2008), L. Lõvi (2009), M. Lainurm (2010) ja M. Käärid (2012). Eriala diplomiinseneriõppe (diplomantuuri) on 1993.a. läbinud A. Ilves, A. Mägi, T. Mändik, K. Nõmmik, I. Rentel ja V. Tehvand ning 1994. a. U. Lombiots. 

Eriala tehnikamagistri (teadus- või kutsekraad) kraadi on kaitsnud U. Lombiots (teaduskraad, 1995), M. Laurson (teaduskraad, 1995), J. Valgur (teaduskraad, 1996), A. Rjabtšikov (teaduskraad, 1999), V. Aleksandrov (teaduskraad, 2001), A. Pajumägi (teaduskraad, 2001), R. Joosep (kutsekraad, 2002), M. Ilves (kutsekraad, 2003), A. Karus (kutsekraad, 2004), M. Kiviste (teaduskraad, 2004), H. Tomann (teaduskraad, 2004), L. Leetsaar (teaduskraad, 2005), I. Kalk (teaduskraad, 2006), L. Reinart (teaduskraad, 2006), A. Karu (kutsekraad, 2007) ja E. Leheste (teaduskraad, 2009).

Teadustöö on toimunud peamiselt järgmistes valdkondades: hoonete rajamine nõrkadele pinnastele (dots. N. Oll), jääkpingete eksperimentaalmehaanika (prof. J. Kõo, dots. H. Lille, dots. J. Valgur, dots. A. Ryabchikov), põllumajanduslike tootmishoonete töökindlus (prof. T. Keskküla), raudbetoonist hüperboolsete paraboloidkoorikute teooria ja projekteerimine (dots. M. Leibur),  betooni ja mördi omaduste parandamine (dots. R. Soidra), ehitustarindite kestvus, ökoloogiline ja säästlik ehitamine (prof. J. Miljan, vanemspetsialist M.-J. Miljan, lektor T. Teppand).   Teadustöö tõhusust näitab teaduskraadide kaitsmine. Tehnikakandidaadi kraadi on saanud 7 õppejõudu: N. Oll (1958), M. Leibur (1964), J. Kõo (1965), R. Soidra (1966), T. Keskküla (1969), E. Tätte (1979), J.Miljan (1983). H. Lille on füüsika-matemaatikakandidaat (1987). Majanduskandidaat on dots. E. Möldre (1972). Tehnikadoktori dissertatsiooni on kaitsnud T. Keskküla (1988) ja J. Kõo (1994). Maaehituse eriala doktoriõppe kaudu on filosoofiadoktori (PhD) kraadi saavutanud J. Valgur (2001, juhendaja J. Kõo),  A. Ryabchikov (2005, J. Kõo ja H. Lille),  A. Pajumägi (2007, J. Miljan, T. Keskküla) ja M. Kiviste (2011, J. Miljan). Seisuga 20.04.2013 õpib doktoriõppes 9 üliõpilast (vt. linki „Doktorandid“).

Osakonnal on teadusalased sidemed TÜ, TTÜ, Eesti TA, Bulgaaria TA, Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli, Vakola Põllumajandusinstituudi, Läti Põllumajandus-ülikooli, Leedu Põllumajandusülikooli, USA Metsatoodete Laboratooriumiga, Stuttgardi Ülikooli ning mitmete teiste õppe- ja teadusasutustega. Õppejõud on ettekannetega osalenud paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. On korraldatud maaehitusalaseid konverentse ja seminaare, välja antud 7 EPA teaduslike tööde kogumikku (nr. 94, 1974; 111, 1977; 114, 1977; 131, 1980; 147, 1984; 169, 1990; 184, 1995).

On koostatud 2 monograafiat: T. Keskküla “Serviceability of farm buildings in Estonia“ (1990) ja J. Kõo “Determination of Residual Stresses in Coatings and Coated Parts“ (1994). Instituudis koostatud õppevahenditest väärivad märkimist J. Kõo, M. Leiburi, E. Möldre, N. Olli “Tugevusõpetuse laboritööde juhend I” (1991), J. Kõo “Varrastarindite arvutus maatrikstehetega” (1992), R.Soidra  “Betoon” (1984) ja M. Leiburi “Raudbetoon-konstruktsioonide elementide arvutusnäited” (1988).

Teadustöösse on järjekindlalt kaasatud üliõpilasi ja saadud mitmeid auhindu üliõpilastööde konkurssidel. Üleliidulisel konkursil said kuldmedali 1971. a. S.Sempelson ja Ü. Laanemets, (juh. T. Keskküla), 1972. a. pälvis diplomi H. Lille (juh. J. Kõo) ja 1986. a. A. Tuulberg (juh. M. Leibur). Eesti Betooniühingu preemia on pälvinud mitmed  üliõpilaste lõputööd: M. Madal ja R. Klaassen (2007, juh. J. Miljan), E. Leheste (2010,  J. Valgur, J. Kõo), R. Reitsnik (2011, A. Ryabchikov, H. Lille).

Aastatel 1984...1991 juhendati (J. Kõo jt) edukalt EPA üliõpilaste osalemist vabariiklikel ja üleliidulistel tugevusõpetuse olümpiaadidel. Individuaalarvestuses said vabariiklikes voorudes esikoha üliõpilased A.Aleksejev (1986), J. Valgur (1988), P. Pihelgas (1990) ja M. Laurson (1991). Võistkonnaarvestuses sai EPA võistkond esikoha 1986. ja 1990. a. 1990. a. üleliidulises voorus tulid põllumajanduse mehhaniseerimise teduskonna üliõpilased P. Pihelgas ja V. Derkatš (juhendaja J. Kõo) vastavalt 7...8. ja 11...12. kohale.

Osakonna mitmed õppejõud on töötanud välismaal. Dots. M. Leibur oli aastatel 1968...1970 India Banaras Hindu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi õppejõud, dots. J. Kõo juhatas aastatel 1979...1982 Alžeeria Hüdrotehnika ja Maaparanduse Instituudis rakendusmehaanika kateedrit, prof. T. Keskküla oli aastatel 1991...1994 Soome firma Sepa Group arendusdirektor. A-st 2011 töötab lektor M. Kiviste Tampere Tehnikaülikoolis uurija-doktorina.