Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool

Ajalugu

 

Metsakorraldusega seotud õppeaineid hakati Tartu Ülikoolis õpetama juba 18. sajandil. Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli kujunemise ajalooliseks kuupäevaks võib lugeda 10. märtsi 1920.a., mil Tartu Ülikooli Ajutine Nõukogu kinnitas Andres Mathieseni metsaasjanduse ja geodeesia õppejõuks. Tartu Ülikooli metsaosakond alustas tööd 1920. aastal ja juba siis kuulus õppeprogrammi rida õppeaineid, mis täna on olulisel kohal metsanduslike erialade üliõpilaste õpetamisel. Aastatel 1920-1945 töötasid metsaasjanduse ja geodeesia õppetooli juures õppejõududena A. Mathiesen, K. Veermets, B. Haller, J. Vitsut, A. Pavlov, E. Ant, P. Viidik, R. Kask ja A. Hansen. Õppetool viis läbi õppetööd metsatakseerimise, metsahindamise, metsakorralduse, metsavalitsemise, metsakasutuse, metsateede ehituse, metsatehnoloogia, metsakaubanduse ja dendroloogia ainetes.

 

4. mail 1946. a. toimunud Eesti NSV Metsatööstuse Ministeeriumi kolleegium pidas vajalikuks asutada Tartu Riiklikus Ülikoolis metsandusteaduskonna metsamajanduse ja metsatööstuse osakonnaga alates 1946/1947. õppeaastast. Metsamajanduse osakonda planeeriti vastu võtta 50 ja metsatööstuse osakonda 25 üliõpilast.

 

1946. aastal muudeti metsaasjanduse ja geodeesia õppetool metsatakseerimise kateedriks, mille juhatajaks oli 1946.-1947.a. Elmar Saar ja 1947-1952.a. Teodor Krigul. Metsatööstuse eriala üliõpilaste ettevalmistamiseks moodustati metsatööstuse osakonnas kolm kateedrit: metsatööstuse mehhaniseerimise ja maismaatranspordi (juhataja Valdek Ritslaid), veomasinate ja masinaõpetuse (juhataja Boris Saimre) ning insenerkonstruktsioonide (juhataja Nikolai Oll) kateedrid ja lisaks puidutehnoloogia kateeder (juhataja kt. Teodor Krigul) metsamajanduse osakonnas. 1948. aastal liideti puidutehnoloogia kateeder metsatööstuse mehhaniseerimise ja maistranspordi kateedriga.

 

1951. aastal loodi Tartu Riikliku Ülikooli kolme teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Metsatakseerimise kateeder reorganiseeriti 1952.a. kaheks kateedriks: metsamajanduse ökonoomika ja metsakorralduse kateeder (juhataja Nikolai Gräzin) ning metsatakseerimise kateeder (juhataja Teodor Krigul). Mõlemad kateedrid taasühendati 1955.a. metsakorralduse ja ökonoomika kateedriks (juhataja Nikolai Gräzin). Viimane nimetati 1963.a. ümber metsakorralduse kateedriks, mille juhatajatena töötasid 1963-1969.a. Nikolai Gräzin, 1969-1974.a. Artur Nilson, 1974- 1984.a. Paul Kurvits ja 1984-1992.a. Mart Vaus.

 

1955.a. liideti metsatööstuse mehhaniseerimise ja maismaatranspordi kateeder ja ehitusmehhaanika ja konstruktsioonide kateeder ehitusmehaanika ja metsatranspordi kateedriks (juhataja Nikolai Kalter) ja 1958.a. nimetati kateeder ümber ehitusmehaanika kateedriks. Veomasinate ja masinaõpetuse kateeder viidi üle põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonda. 1960.a. metsatööstuse eriala suleti.

 

1989.a. taasavati metsatööstuse eriala. 1992. aastal jagunes metsakorralduse kateeder metsakorralduse ja metsatehnika õppetoolideks. 1994.a. nimetati õppetoolid ümber metsakorralduse ja metsatööstuse instituutideks ja 2005.a. metsakorralduse ja metsatööstuse osakondadeks. 2017.a. ühendati metsakorralduse ja metsatööstuse osakonnad metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooliks.

 

Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetoolis (ja selle eelkäijates) on töötanud või töötavad professorid Andres Mathiesen, Kaarel Veermets, Olev Henno, Ivar Etverk, Tiit Nilson, Artur Nilson, Peeter Muiste, Andres Kiviste ja Henn Korjus.