Lõputöö teemad metsanduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse üliõpilastele

2020. aastaks lõputöö teemat otsivatele metsanduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse bakalaureuseastme ning metsamajanduse magistriastme üliõpilastele pakutakse alljärgnevaid lõputöö teemasid (täiendatud 10.10.19):

 

Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes​
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus (tea.tullus@emu.ee)

Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule​
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus (tea.tullus@emu.ee)

Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots (katri.ots@emu.ee)

Teema: Järvselja ajalooline metsakorraldus ja varasemad metsamajanduslikud tööd​
Sisu: Nt. Järvselja looduskaitseala või mõne muu huvipakkuva kvartali näitel. Sisaldab endas tööd MapInfo ja Deskis "Metsakorraldus" ja "Metsahaldus" programmidega. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Teele Paluots (teele.paluots@emu.ee)

Teema: Lehiste kasvukäik Järvselja lehisepuistute andmeil
Sisu: Välitööd: sügis 2019.a. Järvseljal. Andmetöötlus R vahenditega. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Maris Hordo (maris.hordo@emu.ee) või Vivika Kängsepp (vivika.kangsepp@emu.ee

Teema: Järvseljale ja ammendatud põlevkivikarjääri rajatud lehisepuistute kasvu analüüs ja võrdlus
Sisu: Välitööd: sügis 2019.a. Andmetöötlus R vahenditega. Teema sobib magistritööks.
Lisainfo: Maris Hordo (maris.hordo@emu.ee) või Aleksei Potapov (aleksei.potapov@emu.ee)

eema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste (andres.kiviste@emu.ee)

Teema: Rae raba metsastamise katsealade puistute kasvu mõjutavate tegurite analüüs.
Sisu: Tallinna lennujaama külje alla Rae kõrgrabasse 1950-ndatel aastatel rajatud katsealade kordusmõõtmine ja seisundi hindamine. 
Tegemist on unikaalse metsandusliku püsikatsealaga, mis on saanud populaarseks rekreatsiooni alaks pealinna külje all. Ühtlasi on Rae katsealade võrgustik lülitatud 2020. aasta suvel Tallinnas toimuva ülemaailmse turbakongressi programmi. Nende alade mõõtmistulemuste põhjal saaks juurde olulist infot märgade ja toitainevaeste rabade metsastamist mõjutavatest teguritest (kuivendamise intensiivsus, väetamine jne). 
Lisainfo: Hea ülevaate alast saab artiklist Seemen, Heino; Pikk, Jaak; Valk, Uno. 2000. Unikaalne metsanduslik katseala Rae rabas. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised XII. Töid Eesti metsanduse ajaloost III. Tartu, 95-112.
Juhendaja: vanemteadur Katri Ots (katri.ots@emu.ee)

Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena.  Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Juhendaja: Urmas Peterson, E-post: urmas.peterson@emu.ee, urmas.peterson@to.ee

Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Juhendaja: Urmas Peterson, E-post: urmas.peterson@emu.ee, urmas.peterson@to.ee

Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Juhendaja: Urmas Peterson, E-post: urmas.peterson@emu.ee, urmas.peterson@to.ee

Teema: Erinevate häiringute mõju puude radiaalkasvule
Sisu: Dendrokronoloogilsed meetodid (puu aastarõngaste analüüs). Töö eesmärgiks on uurida statistiliste meetoditega, kuidas mingi konkreetne häiring (ilmastik, ulukikahjustus, putukarüüste, raie, kuivendus vms) mõjutab antud puuliiigi puude radiaalkasvu mingis kasvukohas. Uurimisala valik sõltub tudengi huvidest. Välitööde käigus tuleks koguda puudelt puursüdamikud, need ettevalmistada ja Lintab mõõtmislauaga mõõta puude aastarõngaste laiused (kui võimalik siis vara- ja hilispuit). Andmeanalüüs R-i keskkonnas. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Maris Hordo (maris.hordo@emu.ee)

TeemaTurberaiel säilitatud puude kasv sõltuvalt puude ja raiesmike omadustest
Sisu: Aegjärgse raie esimeste järkude järel on säilitatud puudele valgus ja toitained paremini kättesaadavad. Ei ole teada, mil määral ja mis perioodil see mõjutab säilitatud puude kasvu. Magistritöö eesmärgiks on uurida, kuidas raie mõjutas puude kasvu ja kas see on mõjutatud ka puu asendist ja suurusest. Minimaalselt kümnel turberaie alal (raie u 10 aasta tagasi; EMÜ turberaiete näidiskatsealad) uuritakse juurdekasvupuuri proovide abil puu kasvu muutusi. Puistu parameetrid antud aladel on mõõdetud. Igalt alalt mõõdetakse kokku 18-24 puud. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Raul Rosenvald (raul.rosenvald@emu.ee)

Teema: Saaresurma poolt kahjustatud saarte kahjustused metsas
Sisu: Üle Euroopa on saarepuud kahjustatud saaresurma poolt. Osa saarepuudest on siiski vastupidavad haigusele, erinevates Euroopa piirkondades hinnanguliselt 2-6% puudest. Eestis puuduvad uuringud metsas olevate saarepuude elujõulisuse kohta. Säilikpuude uuringualadel Laeva ja Alatskivi piirkonnas on hinnatud saare säilikpuude elujõulisust, ning kahjustamata võraga puude osakaal on seal oluliselt suurem (kui mujal Euroopas metsapuudel). Uurimustöö raames uuritakse samades piirkondades erineva saare osakaaluga vanemates puistutes saarte suremust ning elujõulisust. Saadud tulemusi saab võrrelda saare säilikpuude kahjustuste osakaaluga. Välitöid saab teha suvisel perioodil. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Raul Rosenvald (raul.rosenvald@emu.ee)

Teema:Saaresurma kahjustused parkides ja linnades
Sisu: Üle Euroopa ja Eesti on saarepuud kahjustatud saaresurma poolt. Saare säilikpuude uuringus on leitud, et avatud tingimustes on saaresurma kahjustused väiksemad kui metsapuudel. Ka linnades ja parkides võivad saaresurma kahjustused olla väiksemad saare metsapuude kahjustustest, samuti võib see sõltuda piirkonnast. Töö käigus hinnatakse kümnekonnas pargis üle Eesti saarepuude elujõulisust. Välitöid saab teha suvisel perioodil (eelistatult august). Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Raul Rosenvald (raul.rosenvald@emu.ee)

 

2018. ja 2019. aastaks pakutud teemad, mis ei ole oma aktuaalsust kaotanud:

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele

Juhendajad: vanemteadur Katri Ots

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel

Juhendajad: vanemteadur Katri Ots