Lõputöö teemad metsanduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse üliõpilastele

2019. aastaks lõputöö teemat otsivatele metsanduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse bakalaureuseastme ning metsamajanduse magistriastme üliõpilastele pakutakse alljärgnevaid lõputöö teemasid (täiendatud 23.05.18):

 

TeemaTurberaiel säilitatud puude kasv sõltuvalt puude ja raiesmike omadustest
Sisu: Aegjärgse raie esimeste järkude järel on säilitatud puudele valgus ja toitained paremini kättesaadavad. Ei ole teada, mil määral ja mis perioodil see mõjutab säilitatud puude kasvu. Magistritöö eesmärgiks on uurida, kuidas raie mõjutas puude kasvu ja kas see on mõjutatud ka puu asendist ja suurusest. Minimaalselt kümnel turberaie alal (raie u 10 aasta tagasi; EMÜ turberaiete näidiskatsealad) uuritakse juurdekasvupuuri proovide abil puu kasvu muutusi. Puistu parameetrid antud aladel on mõõdetud. Igalt alalt mõõdetakse kokku 18-24 puud. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Raul Rosenvald (raul.rosenvald@emu.ee)

Teema: Saaresurma poolt kahjustatud saarte kahjustused metsas
Sisu: Üle Euroopa on saarepuud kahjustatud saaresurma poolt. Osa saarepuudest on siiski vastupidavad haigusele, erinevates Euroopa piirkondades hinnanguliselt 2-6% puudest. Eestis puuduvad uuringud metsas olevate saarepuude elujõulisuse kohta. Säilikpuude uuringualadel Laeva ja Alatskivi piirkonnas on hinnatud saare säilikpuude elujõulisust, ning kahjustamata võraga puude osakaal on seal oluliselt suurem (kui mujal Euroopas metsapuudel). Uurimustöö raames uuritakse samades piirkondades erineva saare osakaaluga vanemates puistutes saarte suremust ning elujõulisust. Saadud tulemusi saab võrrelda saare säilikpuude kahjustuste osakaaluga. Välitöid saab teha suvisel perioodil. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Raul Rosenvald (raul.rosenvald@emu.ee)

Teema:Saaresurma kahjustused parkides ja linnades
Sisu: Üle Euroopa ja Eesti on saarepuud kahjustatud saaresurma poolt. Saare säilikpuude uuringus on leitud, et avatud tingimustes on saaresurma kahjustused väiksemad kui metsapuudel. Ka linnades ja parkides võivad saaresurma kahjustused olla väiksemad saare metsapuude kahjustustest, samuti võib see sõltuda piirkonnast. Töö käigus hinnatakse kümnekonnas pargis üle Eesti saarepuude elujõulisust. Välitöid saab teha suvisel perioodil (eelistatult august). Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Raul Rosenvald (raul.rosenvald@emu.ee)

 

Lõputööde teemad metsapoliitika ja erametsanduse valdkonnas

Teema: Usalduse mõõtmine ….. (valitud) metsaühistu näitel
Sisu: Metsaühistuid on Eestis võrdlemisi arvukalt ning nende liikmeskond on üldjoontes kasvav. Siiski pole kasvav liikmeskond või pindala ainukeseks indikaatoriks, et metsaühistu edukust hinnata. Pikemaajalise eduka ühistegevuse taga on usaldus ehk sotsiaalne kapital. Uurimustöö käigus hinnatakse sotsiaalse kapitali olemasolu ühe valitud metsaühistu näitel. Sobiv tudengile, kes soovib bakalaureusetööst edasi arendada magistritööd.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee)

Teema: Metsapoliitilised instrumendid ja nende kasutamise tulemuslikkus metsade uuenemise tagamisel
Sisu: Metsa uuendamine on oluline metsakasvatuslik tegevus, mida riik on järjepidevalt ka toetanud. Küll aga pole teada kuivõrd metsade uuendamise toetus erametsaomanike tegevust tegelikult mõjutab. Samuti pole senini head infot toetatud metsauuendustööde õnnestumisest ja kvaliteedist. Sobiv tudengile, kes soovib bakalaureusetööst edasi arendada magistritööd.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee)

Teema: Metsaomand Eestis 1991-2018
Sisu: Töö eesmärk on anda põhjalik ja laialdane ülevaade sellest, kuidas viimase ca 25. aastaga on muutunud Eesti metsaomand, selle struktuur ning kuidas see on mõjutanud riigi metsaressursside kasutamist.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee)

Teema: Metsakasvatustoetuste võimaliku kadumise mõju metsakasvatustööde mahtudele
Sisu: Pikki aastaid on metsa kasvatamisega seotud erinevaid tegevusi rahaliselt toetatud. Teisalt on ka pikalt räägitud sellest, et pikas perspektiivis peaks selline rahaline tugi aga kaduma. Milline võiks olla metsaomanike käitumismuster, kui näiteks mõne aasta pärast toetusmeetmeid ei eksisteeriks või kuidas ära hoida metsakasvatustööde mahu langemist toetuste kadumisel? Võimalik bakalaureusetööst edasi arendada magistritööd.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee

Teema: Metsaühistute süsteemi optimaalne mudel Eestis
Sisu: Metsaühistute süsteemi on üles ehitatud Eestis juba mitukümmend aastat. Välja on kujunenud kindel ühistuline struktuur ning tasapisi on käima läinud ka metsaomanike majanduslik koostöö. Kas ollakse aga õigel ja parimal teel? Lähiriikidega võrdlemise ning Eesti süsteemi kirjeldamise kaudu saaks ehk jõuda vastuseni paljuküsitud küsimusele – mitu metsaühistut meil olema peaks? Võimalik bakalaureusetööst edasi arendada magistritööd.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee

Teema: Metsakasutuspiirangute hüvitamine Eestis ja lähiriikides
Sisu: Metsakasutuspiiranguid seatakse avalike huvide tagamiseks. Teisalt tuleks aga eraomandi kasutamisele seatud mistahes piiranguid ka kompenseerida. Teatud piiranguid (e.g. Natura 2000) täna Eestis ka metsaomanikele hüvitatakse. Eesti ja lähiriikide võrdlev analüüs võiks aga anda vastuse sellele küsimusele, et kuidas meie olemasolevat süsteemi veelgi enam täiustada ning kuidas erinevaid kompensatsioonisüsteeme efektiivsemaks muuta. Võimalik bakalaureusetööst edasi arendada magistritööd.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee

Teema: Metsanduse tähenduslikkus
Sisu: Metsandus ja metsakasutus on viimase kahe aasta jooksul kerkinud üheks suurimaks ühiskondliku debati objektiks. Debatis osalejad on väga erinevate taustade, kogemuste ja teadmistega. Nii teaduslikus kui ka rakenduslikus võtmes oleks selline temaatika aga endiselt väga potentsiaalne. Näiteks Milbrath (1984) toob välja mõiste "paradigma", mis on ühiskonna valitsev uskumise struktuur, mis organiseerib ja korrastab ümbritseva keskkonna ja maailma toimimise tajumist ja sellest aru saamist. Inimesed filtreerivad, lihtsustavad, kommunikeerivad ja töötlevad informatsiooni millega neid paradigmasid või diskursuseid luuakse. Viimaseid luuakse alati kindlasti ühiskondlikuks kontekstis. Ning oluline pole siinjuures see, et kas loodavad diskursused (näiteks säästvast metsandusest) on oma informatsioonilt õiged. Oluline on pigem see, et kuidas nad toimivad ja mõjutavad ühiskonna väärtuseid, teadmiseid ja poliitika kujundamist. Sobiv tudengile, kes soovib bakalaureusetööst edasi arendada magistritööd.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee)

Teema: Kultuuri- ja muinsusväärtuste kaitse metsapoliitiline mõju
Sisu: Säästva metsanduse komponentide loetelust – majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline jäetakse mõnikord välja kultuurilised aspektid. Küll aga on need just viimastel aastatel tugevasti mõjutamas ka riigi metsade majandamist ennekõike läbi olemasolevate sertifitseerimissüsteemide (eelkõige FSC). Millised on aga nende protsesside tegelikud mõjud metsandusele ning millised on võimalikud tuleviku stsenaariumid? Sobiv tudengile, kes soovib bakalaureusetööst edasi arendada magistritööd.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee)

Teema: Mis Sind huvitab??
Sisu: Üks olulisemaid aspekte lõputöö juures on see, et pead teadma mis Sind huvitab. Mis on need teemad või valdkonnad mida sooviksid uurida või millest tahaksid rohkem teada? Lõputöö teema valikul alusta just sellest. Sobiv aktiivsele ja iseseisvale tudengile, kes ei pelga küsida ja uurida ning kel on valdkondlik huvi.
Lisainfo: Priit Põllumäe (priit.pollumae@emu.ee)

 

Lõputööde teemad kaugseire valdkonnas

Teema: Metsa takseerimine suure tihedusega laserskanneerimise andmete alusel
Sisu: Laserskaneerimine on kiiresti arenev mõõtmisviis, mida saab kasutada ka metsatakseerimisel. Järvselja metskonnas on kolm detailselt uuritud 1 ha suurust puistut - männik, kuusik ja kaasik. Nende puistute kohta on olemas üksikpuude mõõtmised (ka asukohakoordinaadid) 2007. aastast. Nüüd on tarvis need puistud uuesti üle mõõta ja uurida seoseid 2017. aastal lennukilt tehtud suure tihedusega (200 p/m2) lasermõõdistuse andmetest saadava infoga. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Mait Lang (mait.lang@emu.ee)

Teema: Masinõppel põhinev metsatakseerimise
Sisu: Masinõpe võimaldab kasutada olemasolevat infot näidismetsadest mingi  suurema ala (vald, maakond) kohta kiiresti takseerkirjelduste saamiseks. Suurt ala kirjeldavad satelliidipildid ja aerolasermõõdistuse andmed. Töö eesmärgiks on uurida vabavaras GRASS olevate masinõppemeetodite sobivust metsade takseerkirjelduste koostamiseks. Näidistena saab kasutada metsaregistri andmeid ja metsa kasvukäigu uuringute proovitükke. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo
: Mait Lang (mait.lang@emu.ee)

Teema: Järvselja metsade lehepinnaindeksi kaartide koostamine
Sisu: Järvseljal Õppe- ja Katsemetskonnas asub SMEAR mõõtmisjaam, mille andmete analüüsimiseks on vaja teada, kui suur on taimelehtede pindala liigiti ja erinevatel aastaaegadel. Töö eesmärgiks on koostada SMEAR mõõtmisjaama ümber 10 km raadiusega alal lehepinnaindeksi igakuised kaardid. Ülesande lahendamiseks saab kasutada metsakorralduse andmeid, maakattekaarte, multispektraalseid satelliidipilte, aerolidarmõõdistuse andmeid ja maapealseid metsa läbipaistvuse mõõtmisi. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo
: Mait Lang (mait.lang@emu.ee)

Teema: Lehtedeta ja lehtedega ajal tehtud lasermõõtmise kasutamine metsa takseertunnuste hindamiseks
Sisu: Aerolidari andmeid on Eestis kogutud aastast 2008 ning metsa takseertunnuste hindamiseks on põhiliselt uuritud suviseid lehtedega ajal tehtud skaneerimiste andmeid. Töö sisuks oleks ka lehtedeta aerolidari mõõtmisandmetele rakenduste väljatöötamine ja võrdlus suviste aerolidari andmetega. Teema sobib magistritööks.
Lisainfo: Tauri Arumäe (tauri.arumae@rmk.ee)

Teema: Aerolidari andmetelt põõsarinde ja teise rinde tuvastamine metsa horisontaalse läbipaistvuse hindamiseks
Sisu: Aerolidari andmed võimaldavad hinnata metsa struktuuri läbivalt ja töö eesmärgiks oleks teise rinde ja põõsarinde tuvastamise võimalikkuse hindamine ning selle põhjal metsa horisontaalse läbitavuse kaardikihtide tekitamine ja järelkasvu hindamine. Teema sobib magistritööks.
Lisainfo: Tauri Arumäe (tauri.arumae@rmk.ee)

Teema: Metsa struktuurimuutuste tuvastamine aerolidari korduvmõõtmistelt
Sisu: Aerolidari andmete mõõtmisega Eestis alustati aastal 2008 ja nelja-aastase tsükliga on Eesti kaetud juba kahe või kohati kolmekordse andmestikuga. Töö eesmärgiks oleks metsa struktuurimuutuste hindamine aerolidari korduvmõõtmistelt – häiringute ja raiete tuvastamine ning metsa kõrguskasvu mõõtmine. Teema sobib magistritööks.
Lisainfo: Tauri Arumäe (tauri.arumae@rmk.ee)

Teema: Noorendike hooldusvajaduse määramine lausalise katvusega hõreda aerolidarmõõdistuse põhjal
Sisu: Noorendike hoolduse õigeaegne kavandamine on metsade majandamisel olulise tähtsusega. Töö eesmärgiks on noorendike hooldusvajaduse hindamine kolmemõõtmeliste punktiparvede põhjal, et saaks tööprotsesse optimeerida ja fokusseerida. Teema sobib magistritööks.
Lisainfo: Tauri Arumäe (tauri.arumae@rmk.ee)

Teema: Aerolidari ja satelliitandmete põhjal Eesti kõrgeimate puude otsimine
Sisu: Eesti kohta on olemas satelliitandmestiku põhjal tehtud puuliigikaart ja lisaks sellele on aerolidari andmestikust võimalik hinnata metsa kõrgust. Töö eesmärgiks oleks võimalike kõrgeimate puude asukohtade kaardistamine ja kohapealne kontroll. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo
: Tauri Arumäe (tauri.arumae@rmk.ee)

 

2018. aastaks pakutud teemad, mis ei ole oma aktuaalsust kaotanud:

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Metsa ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse analüüs.

Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele.

Juhendaja: lektor Meelis Teder

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest maailmas või Euroopas. Konkurentsi mõjutavad tegurid.

Juhendaja: lektor Meelis Teder

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Ülevaade ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR – corporate social responsibility) probleemidest metsa- ja puidusektori ettevõtetes.

Juhendaja: lektor Meelis Teder

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Üliõpilast huvitav vaba teema puidutoodete turunduse, metsapoliitika või metsanduse ökonoomika valdkonnas.

Juhendaja: lektor Meelis Teder

 

Bakalaureusetöö teema

Looduslikud ja inimtekkelised häiringud

Juhendaja: doktorant Kristi Nigul

 

Bakalaureusetöö teema

Erametsandus ja raied

Juhendaja: doktorant Kristi Nigul

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele

Juhendajad: vanemteadur Katri Ots ja doktorant Leno Kuura

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel

Juhendajad: vanemteadur Katri Ots ja doktorant Leno Kuura

 

Bakalaureuse-/magistritöö teema

Raie mõju metsa alustaimestikule

Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis).

Juhendaja: teadur Tea Tullus