Lõputöö teemad metsanduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse üliõpilastele

Metsanduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse bakalaureuseastme ning metsamajanduse magistriastme üliõpilastele pakutakse alljärgnevaid lõputöö teemasid (täiendatud 12.10.17):

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Metsa ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse analüüs.

Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele.

Juhendaja: lektor Meelis Teder

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest maailmas või Euroopas. Konkurentsi mõjutavad tegurid.

Juhendaja: lektor Meelis Teder

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Ülevaade ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR – corporate social responsibility) probleemidest metsa- ja puidusektori ettevõtetes.

Juhendaja: lektor Meelis Teder

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Üliõpilast huvitav vaba teema puidutoodete turunduse, metsapoliitika või metsanduse ökonoomika valdkonnas.

Juhendaja: lektor Meelis Teder

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Harvendusraiete ökonoomiline analüüs

Eesmärk on selgitada harvendusraiete tegemise lühi- ja pikaajalist majanduslikku otstarbekust Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. Lühiajalist ökonoomilist tasuvust analüüsitakse 2016 ja 2017.a tehtud harvendusraiete kulude ja tulu põhjal, arvestades nii otseseid kui kaudseid raiekulusid  ning raietest saadud puidu müügitulu.

Pikaajalise tasuvuse hindamisel kasutatakse harvendusraiete katsealade mõõtmisandmeid. Välitöödel inventeeritakse harvendusraie järgselt puistud, et saada vajalikud parameetrid puistu tulevase arengu modelleerimiseks ja raie ökonoomilise mõju selgitamiseks. Analüüside töövahendina kasutatakse MOTTI simulaatorit.

Juhendaja: dotsent Paavo Kaimre paavo.kaimre@emu.ee

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Turberaiete majanduslikkuse analüüs

Lõputöö sisaldab turberaiete majanduslike aspektide teoreetilist käsitlust, mis suures osas tehakse viimastel aastatel avaldatud teadustööde põhjal. Lõputöö empiirilises osas analüüsitakse Eestis tehtud turberaieid: puistute koosseisu, tööde iseloomu, kulusid ja tulusid, niipalju kui see välitöödel tehtud mõõtmiste ja andmebaasides sisalduvate andmete põhjal võimalik on.

Juhendaja: dotsent Paavo Kaimre paavo.kaimre@emu.ee

 

Magistritöö teema

Eesti metsamajanduse süsinikubilansi referentstase ja selle võimalikud muutused

Magistritöö uurimisobjekt on Euroopa Komisjoni uurimisasutuse Joint Research Centre poolt väljatöötatud süsinikuarvestuse mudel ja Eesti metsamajanduse olulisemad näitajad. Eesmärk on selgitada, kuidas Eesti metsamajandusnäitajate muutus mõjutab metsade majandamise süsinikubilanssi. Sisendnäitajatena kasutatakse Eestis tehtud metsade süsinikubilansi uurimuste tulemusi ning erinevaid metsade majandamise alternatiive.

Juhendaja: dotsent Paavo Kaimre paavo.kaimre@emu.ee

 

Bakalaureusetöö teema

Saaresurma poolt kahjustatud saarte kahjustused metsas.

Üle Euroopa on saarepuud kahjustatud saaresurma poolt. Osa saarepuudest on siiski vastupidavad haigusele, erinevates Euroopa piirkondades hinnanguliselt 2-6% puudest. Eestis puuduvad uuringud metsas olevate saarepuude elujõulisuse kohta. Säilikpuude uuringualadel Laeva ja Alatskivi piirkonnas on hinnatud saare säilikpuude elujõulisust, ning kahjustamata võraga puude osakaal on seal oluliselt suurem (kui mujal Euroopas metsapuudel). Uurimustöö raames uuritakse samades piirkondades erineva saare osakaaluga vanemates puistutes saarte suremust ning elujõulisust. Välitöid saab teha suvisel perioodil. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.

Juhendaja: vanemteadur Raul Rosenvald

 

Bakalaureusetöö teema

Saaresurma kahjustused parkides ja linnades

Üle Euroopa ja Eesti on saarepuud kahjustatud saaresurma poolt. Saare säilikpuude uuringus on leitud, et avatumates tingimustes võivad saaresurma kahjustused olla väiksemad. Ka linnades ja parkides võivad saaresurma kahjustused olla väiksemad saare metsapuude kahjustustest, samuti võib see sõltuda piirkonnast. Töö käigus hinnatakse kümnekonnas pargis üle Eesti saarepuude elujõulisust. Välitöid saab teha suvisel perioodil. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.

Juhendaja: vanemteadur Raul Rosenvald

 

Bakalaureusetöö teema

Tuulekahjustused kuusepuistute servades

Tuulekahjustused kuusikutes põhjustavad märkimisväärset rahalist kahju. Eriti suured on kahjustused värskelt lageraiega avatud servades. Töö raames uuritakse, kui suured on kuusikute tuulekahjustused lageraie poolt avatud servades ja mis tunnused kahjustuste tugevust veel mõjutavad. Välitööde (saab teha lumeta perioodil) käigus mõõdetakse tuulekahjustusi metsaservadesse rajatud transektidelt ning analüüsitakse nii puistu kui maastiku tasemel tunnuseid, mis tuulekahjustusi mõjutavad.  Uuritakse ka võimalust, kas ja kui suure täpsusega saab hinnata tuulekahjustusi ortofotodelt. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.

Juhendaja: vanemteadur Raul Rosenvald

 

Bakalaureusetöö teema

Maanteede äärsete metsade vanuseline jaotus ja raieintensiivsus

Kuna nõukogude ajal majandati suuremate teede äärseid metsi tavapärasest erineva režiimiga, väidetakse seal hetkel olevat rohkem küpseid puistusid ja seetõttu on ka raieintensiivsus suurem. Töö käigus analüüsitakse (metsaregistri andmeid kasutades) suuremate maanteede äärsetelt ning juhuslikult paiknevatelt transektidelt metsade vanuse ja raieintensiivsuse erinevusi.

Juhendaja: vanemteadur Raul Rosenvald

 

Bakalaureusetöö teema

Männi uuenduse arvukus ja kasv aegjärksel raiel ja lageraiel

Katsealadeks on Tartumaal rajatud (2012-2014.a) rajatud EMÜ turberaie näidiskatsealad, millele võrdluseks otsitakse samast piirkonnast samal ajal tehtud sarnaste omadustega lageraiealasid. Võrreldakse uuenduse edukust eri tüüpi aladel ja seda mõjutavaid lisategureid.

Juhendaja: vanemteadur Raul Rosenvald

 

Bakalaureusetöö teema

Looduslikud ja inimtekkelised häiringud

Juhendaja: doktorant Kristi Nigul

 

Bakalaureusetöö teema

Erametsandus ja raied

Juhendaja: doktorant Kristi Nigul

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele

Juhendajad: vanemteadur Katri Ots ja doktorant Leno Kuura

 

Bakalaureuse-/ magistritöö teema

Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel

Juhendajad: vanemteadur Katri Ots ja doktorant Leno Kuura

 

Bakalaureuse-/magistritöö teema

Majandamise mõju alustaimestikule hübriidhaavikutes

Eri majandamisvõtete mõju lühikese raieringiga majandatavate istandike elurikkusele on seni vähe uuritud. Töö eesmärgiks on iseloomustada raiega kaasnevaid muutusi teise põlvkonna hübriidhaavikute rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis).

Juhendaja: teadur Tea Tullus

 

Bakalaureuse-/magistritöö teema

Raie mõju metsa alustaimestikule

Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis).

Juhendaja: teadur Tea Tullus

 

Magistritöö teema

Turberaiel säilitatud puude kasv sõltuvalt puude ja raiesmike omadustest

Kümnel turberaie alal (raie u 10 aasta tagasi; EMÜ turberaiete näidiskatsealad) uuritakse juurdekasvupuuri proovide abil puu kasvu muutusi. Puistu parameetrid antud aladel on mõõdetud. Igalt alalt mõõta kokku 18-24 puud. Eesmärgiks on uurida, kuidas raie mõjutas puude kasvu ja kas see on mõjutatud ka puu asendist ja suurusest. Sobib ka bakalaureusetööks.

Juhendaja: vanemteadur Raul Rosenvald

 

Magistritöö teema

Aasia puidusiku (Anoplophora glabripennis) võimalik mõju Eesti looduskeskkonnale

Uuringu põhieesmärk on hinnata invasiivse metsakahjuri - aasia puidusiku võimalikku majanduslikku ja keskkonnakahju Eestis. Uuringu käigus koostatakse metoodika potentsiaalse majandusliku kahju suuruse ja tõrjeabinõude maksumuse hindamiseks.

Juhendaja: dotsent Ivar Sibul

 

Magistritöö teema

Ohtliku taimekahjustaja männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) võimalik mõju Eesti loodusele

Uuringu põhieesmärk on hinnata invasiivse taimekahjuri - männi-laguussi võimalikku tekitatavat majanduslikku kahju riigile, erasektorile kui ka keskkonnale. Uuringu käigus koostatakse metoodika potentsiaalse majandusliku kahju suuruse ja tõrjeabinõude maksumuse hindamiseks. 

Juhendaja: dotsent Ivar Sibul

 

Magistritöö teema

Biovaha mõju hariliku männikärsaka (Hylobius abietis) toitumiskäitumisele labortingimustes

Töö eesmärgiks oli laborkatsetega välja selgitada Norra ettevõtte Norsk Wax poolt toodetud biovaha mõju hariliku männikärsaka toitumiskäitumisele.

Juhendaja: dotsent Ivar Sibul

 

Magistritöö teema

Vahatatud istutusmaterjali kasutamise võimaluste uurimine metsa uuendamisel Eestis

Töö eesmärgiks on hinnata, kas kaitsevaha kaitseb tõhusalt vahaga töödeldud okaspuutaimi peamiste metsakultuure ohustavate putukkahjurite kahjustuste eest. Uuritakse ja antakse hinnang erineva koostisega biovahade ja vahatamise mõjudele eri tüüpi istutusmaterjalile (poti- ja avajuurne kuuse- ja männitaim).

Juhendaja: dotsent Ivar Sibul

 

Magistritöö teema

Suur-haavasiku (Saperda carcharias) kahjustused hübriidhaavaistandikes Eestis

Uurimistöö eesmärgiks on hinnata viimasel aastakümnel Eestisse rajatud hübriidhaavikute sanitaarset seisundit ning määrata suur-haavasiku kahjustuse ulatus hübriidhaavapuistutes.

Juhendaja: dotsent Ivar Sibul

 

Magistritöö teema

Maarjakase (Betula pendula var. carelica) kloonitaimede kasv endisel põllumajandusmaal

Töö eesmärgiks on uurida erinevate Soome päritolu kloontaimede kasvu (kõrguse ja diameetri juurdekasv) endisel põllumajanduskõlvikul.

Juhendaja: dotsent Ivar Sibul