Doktoritööd
Tiia Drenkhan. 2017. Hariliku männikärsaka (Hylobius abietis L.) seos patogeensete ja saprotroofsete seente ning viirustega. Interaction between large pine weevil (Hylobius abietis L.) pathogenic and saprotrophic fungi and viruses. Juhendajad: K. Voolma, I. Sibul, R. Kasanen.
Kalev Adamson. 2017. Invasiivsete okka- ja võrsehaiguste levik ja nende tekitajate populatsioonide võrdlev analüüs okaspuudel Põhja- Euroopas. Distribution and population genetic analysis of the agents of invasive needle and shoot diseases of conifers in Northern Europe. Juhendaja: R. Drenkhan.
Hardo Becker. 2016. Metsamajandamise mõju süsiniku- ja lämmastikuvoogidele ning varudele erinevates metsaökosüsteemides. The effect of forest management on the carbon and nitrogen fluxes and storages in different forest ecosystems. Juhendaja: V. Uri
Mats Varik. 2014. Süsiniku vood ning varud erivanuselistes arukaasikutes. Carbon fluxes and storages in a chronosequence of silver birch stands. Juhendajad: V. Uri, K. Lõhmus.
Tea Tullus. 2013. Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endistele põllumajandusmaadel kasvavates noortes lehtpuuistandikes. Understorey vegetation and factors affecting it in young deciduous forest plantations on former agricultural land. Juhendajad: H. Tullus, E. Roosaluste.
Jürgen Aosaar. 2012. Endisele põllumaale rajatud hall-lepiku areng, biomassi produktsioon ja lämmastiku- ning süsiniku dünaamika. The development and biomass production of grey alder stand on abandoned agricultural land in relation to nitrogen and carbon dynamics. Juhendaja: V. Uri.
Rein Drenkhan. 2011. Okkajäljemeetodi kasutamisest männi okkahaiguste epidemioloogilises uurimistöös. Epidemiological investigation of pine foliage diseases by the use of the needle trace method. Juhendaja: M. Hanso. (Väitekiri)
Arvo Tullus. 2010. Puude kasv ja seda mõjutavad tegurid noortes hübriidhaavaistandikes. Tree growth and the factors affecting it in young hybrid aspen plantations. Juhendajad: H. Tullus, A. Vares. (Väitekiri)
Raul Rosenvald. 2008. Säilikpuude elustiku ja säilivuse seosed raiesmiku ja puu omadustega. Biota and persistence of retention trees in relation to the characteristics of the trees and cut areas. Juhendajad: A. Lõhmus, H. Tullus. (Väitekiri)
Aivo Vares. 2005. Noorte lehtpuistute kasv ja areng erinevates kasvukohatingimustes. The growth and development of young deciduous stands in different site conditions. Juhendajad: H. Tullus, K. Lõhmus.
Ivar Sibul. 2005. Mõnede taimsete insektitsiidide ning keskkonnategurite mõju hariliku männikärsaka Hylobius abietis (L.) (Coleoptera, Curculionidae) käitumisele ja füsioloogiale. The effects of some botanical insecticides and environmental factors to the behaviour and physiology of the large pine weevil, Hylobius abietis (L.) (Coleoptera, Curculionidae). Juhendajad: H. Tullus, K. Voolma.
Katri Ots. 2002. Õhusaaste mõju okaspuude kasvule Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas. Impact of air pollution on the growth of conifers in the industrial region of northeast Estonia. Juhendajad: M. Mandre, H. Tullus.
Veiko Uri. 2001. Produktsiooni ja mineraaltoitainete dünaamika endisele põllumaale rajatud halli- ja hübriidlepa kultuurides. The dynamics of biomass production and nutrient status of Grey alder and Hybrid alder plantations on abandoned agricultural stands. Juhendajad: H. Tullus, K. Lõhmus.
Kalev Jõgiste. 1998. Individuaalse puu kasv ja uuenemise seaduspärasused hariliku kuuse ja kase segapuistus. Individual tree growth and regeneration patterns of Norway spruce and birch in mixed stands. Juhendajad: H. Tullus, P. Hari.
Teadusmagistritööd
Ahto Raudoja. 2007. Setomaa traditsioonilise hoonestuse uurimise metoodika ja katseinventuur. Research and methodology of traditional building in Setomaa and pilot inventory. Juhendajad: H. Tullus, M. Külvik.
Tiia Drenkhan. 2006. Bioregulaator ROTSTOP-R’ kasutamine juurepessu profülaktikas. The use of bioregulator ROTSTOP R in the control of Heterobasidion root rot. Juhendaja: M. Hanso.
Renal Lastik. 2006. Biomass ja produktsioon endistel põllumaadel kasvavates lehtpuupuistutes. Biomass and production of broadleaved stands on abandoned agricultural lands. Juhendaja: V. Uri.
Kairi Männiste. 2005. Mikroobne antagonism kuuse-juurepessu (Heterobasidion parviporum Niemelä & Korhonen) elukeskkonna kujundajana järelkasvukuuse võraokkas. Microbial antagonism as an argument in formation of the environment for Heterobasidion parviporum Niemelä & Korhonen in an attached crown needle of the second-growth spruce. Juhendaja: M. Hanso.
Arvo Tullus. 2005. Hübriidhaava kasvatamine Eestis: esimese viie aasta tulemused. Cultivation of hybrid aspen in Estonia: the results from the first five years. Juhendajad: H. Tullus, A. Vares.
Merit Vildo. 2005. Hariliku männi külvikultuuride ehitus ja kõrguskasv pohla kasvukohatüübis Ilumetsa ja Kiidjärve metskondades. The growth and structure of direct seeded Scots pine in Vaccinium site type in Ilumetsa and Kiidjärve forest districts. Juhendajad: M. Hordo, A. Vares.
Andres Jäärats. 2004. Okaspuu istutusmaterjali kvaliteedi sõltuvus kasvatuse tehnoloogiast. Coniferous planting stock quality dependence on the growth technology. Juhendaja: H. Seemen.
Toomas Väät. 2004. Kasvutingimuste mõju okaspuude loodusliku uuenduse tekkele ja kasvule. Juhendaja: E. Laas.
Priit Kõresaar. 2003. Edela-Eesti luitemännikute looduslikust uuenemisest sambliku ja pohla kasvukohatüübis. The dune pine forest natural renewal at the Vaccinium vitis-idaea and at the Cladina site type on the South-Western coast of Estonia. Juhendaja: H. Seemen.
Rein Drenkhan. 2002. Hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okastust iseloomustavate tunnuste ning puude juurdekasvu võrdlev uurimine okkajälje meetodil põlisele metsamaale ning endisele põllumaale rajatud puistus. Comparative investigation of the foliage describing characteristics by needle trace method and growth rate of Scotch pine (Pinus sylvestris L.) in the stands on permanent forest soil and former arable soil. Juhendaja: M. Hanso.
Raul Rosenvald. 2002. Metsamajanduse ja metsade struktuuri mõju must-toonekure (Ciconia nigra) pesitsemisele. The influence of forest management and forest structure on the nesting of Black stork (Ciconia nigra). Juhendajad: H. Tullus, A. Lõhmus.
Tea Tasa. 2002. Hübriidmustika (Vaccinium corymbosum x Vaccinium angustifolium) sortide ’Northblue’ ja ’Northcountry’ kasvatamisvõimalused ja -tehnoloogiad Tartumaal. The Cultivating possibilities and Technologies of hybrid blueberry (Vaccinium corymbosum x Vaccinium angustifolium) cultivars Northblue and Northcountry in Tartu County. Juhendaja: T. Paal.
Vahur Kurvits. 2000. Võrastiku ehitus ja tüvepuidu tselluloosi- ja ligniinisisaldus erineva täiusega keskealistes pohlamöännikutes. Canopy structure and concentration of lignin and cellulose of stemwood in middle-aged Vaccinium Scots pine (Pinus sylvestris L.) stands of different density. Juhendajad: H. Seemen, K. Lõhmus.
Aivo Vares. 1999. Biomass, produktsioon ja peamised mineraaltoitained sanglepakultuurides. Biomass production and major mineral nutrients in the cultures of black alder. Juhendajad: H. Tullus, K. Lõhmus.
Kaili Viilma. 1999. Metsareservaatide loomine männikutes lähtuvalt Eesti geobotaanilisest rajoneeringust. Establishment of reserves in pine stands according to the geobotanical zonation of Estonia. Juhendaja: E. Laas.
Tiit Külla. 1997.Keskealise männiku ja kuusiku maapealse ja maa-aluse osa struktuur. Below-ground and above-ground structure of a middle-aged Scots Pine stand and Norway Spruce stands. Juhendajad: K. Lõhmus, H. Seemen.
Vaike Reisner. 1997. Kasvuhoonegaaside dünaamika Eesti metsades. The dynamics of greenhouse gases in Estonian forests. Juhendajad: M. Mandre, H. Tullus.
Jüri Rauk.1997. Okaspuude radiaaljuurdekasv ja vitaalsus tsemenditööstuse mõjupiirkonnas. Radial increment and vitality of conifers in a zone influenced by the cement industry. Juhendajad: M. Mandre, H. Tullus.
Kaja Traagel. 1997. Mõnede introdutseeritud kuuseliikide kasvatamise tulemustest Järvseljal. Results of cultivation of some introduced spruce species at Järvselja. Juhendaja: E. Laas.
Veiko Uri.1997. Harvendamise mõju hariliku männi tüve ja okste teiskasvule. Influence of thinning on the stem and branch diameter increment in the pine stands. Juhendajad: H. Tullus, K. Lõhmus.
Erik Kosenkranius.1996. Defoliatsiooni mõju puidu formeerumisele puu tüveosas. Effect of defoliation on the formation of stem wood. Juhendaja: K. Karoles.
Katri Ots. 1996.Okaspuude kasv ja areng leeliselise tööstusliku õhusaaste tingimustes. Wachstum und Entwicklung der Nadelgehöltze in der Bedingungen der alkalischen industriellen Luftverschmutzung. Juhendajad: M. Mandre, H. Tullus.
Kalev Jõgiste. 1994. Hariliku kuuse-kase segapuistute struktuur ja dünaamika. The structure and dynamics of mixed stands of Norway spruce and birch. Juhendaja: E. Pihelgas.
Eino Laas. 1994. Männikultuuride tüübid Kagu-Eestis. Types of Scots pine cultures in South-East Estonia.
Priit Kask. 1993.Eesti okaspuistute seisundi dendroklimatoloogiline analüüs. Dendroclimatological assessment of the state of coniferous stands in Estonia. Juhendaja: T. Frey.