Ajalugu
15. august 1920 – Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna juures otsustati avada metsaosakond kahe õppetooliga – metsakasvatus ja metsakorraldus. Esimesel õppeaastal korraldas A. Mathiesen õppetööd üksi. Metsakasvatuse kui ka metsakasutuse õppetoolile otsiti kandidaate nii Eestist kui ka Soomest.
23. august 1921 – metsakasvatuse õppetoolile valiti metsateadlane Oskar Daniel.
13. aprill 1921 – kinnitati vabariigi valitsuse otsusega Kastre-Peravalla metsad Tartu Ülikooli metsaosakonna õppebaasiks. Õppemetskonna asutamisel oli kaks põhieesmärki: korraldada üliõpilaste vastavaid õppepraktikume ja võimaldada õppejõududel katsete korraldamist.
1923 – metsakasvatuse kabineti koosseisu moodustati nooremassistendi koht, esimesena töötas sellel kohal Paul Reim. (Seejärel Voldemar Matiisen, Eduard Viirok, Vassili Mutt, August Karu ja Peeter Rõigas.)
1936 – Tartu Ülikooli juurde asutati metsanduslikku katse- ja uurimistegevust arendav Metsanduslik Uurimisinstituut, mis oli tihedas sidemes metsakasvatuse kabinetiga (E. Kohh, A. Karu). 1939 – ülikoolis nimetati kõik senised kabinetid ümber instituutideks.
1940 – ühendati ümbernimetatud metsakorralduse ja metsakasvatuse kateedrid, juhatajaks määrati prof. A. Mathiesen.
1944 – sügistalvest kuni 1945.a septembri alguseni eksisteerinud ühine metsakorralduse ja metsakasvatuse kateeder jagunes metsakasvatuse ja metsakorralduse kateedriteks. Metsakasvatuslike ainete õppejõududena töötasid sel perioodil A. Karu, P. Rõigas ja A. Michelson.
1946.a 1. september – asutati metsandusteaduskond. Metsandusteaduskonnas oli alguses 3 metsakasvatuslike ainete kateedrit, millistest metsakasvatuse kateeder ning metsabotaanika ja dendroloogia kateeder ühendati 1948.a metsakasvatuse ja dendroloogia kateedriks. Sõjajärgsel perioodil loodi kateedrite juurde mitmeid laboratooriume, kusjuures metsakasvatuse kateedris metsaseemne- (1946) ning metsabotaanika ja dendroloogia kateedris dendroloogia (1948) laboratoorium. Metsabotaanika ja dendroloogia (hiljem metsakasvatuse ja dendroloogia) kateedri alla kuulus ka Raadi dendroloogiaaed ja Maarjamõisa puukool.
1951 1. september – moodustati Eesti Põllumajanduse Akadeemia, mille alluvusse said metsandusteaduskond koos põllumajandus- ja loomaarstiteaduskonnaga. Metsandusteaduskonna all jätkas metsakasvatuse kateeder vanemõpetaja A. Karu juhtimisel (1951-1955). Pärast mitmeid ümberkorraldusi moodustati metsakultuuride ja dendroloogia kateeder (v-õp E. Laas 1951-1955) ning metsakasvatuse ja metsakultuuride kateeder (v-õp A. Karu 1955-1956, dots E. Laas 1957-1963).
Metsakasvatuse kateeder (dots E. Laas 1963-1973, prof E. Pihelgas 1973-1992). Tähtveres Emajõe ürgorus ja selle nõlval teaduskonna õppehoone ümbruses asuva umbes
1991 – EPA nimetati Eesti Põllumajandusülikooliks (EPMÜ) ja moodustati Metsakasvatuse õppetool (prof E. Pihelgas 1992-1993, prof H. Tullus 1993-1994).
Metsakasvatuse instituut (dots Eino Laas 1994-2005). Enamus kabinette ja auditooriume said uue kaasaegse sisustuse. Renoveeriti metsapatoloogia labor, koos metsandusliku uurimise instituudiga avati metsaökoloogia ja bioproduktsiooni labor. Lisandus uusi õppeaineid: pargimajandus, metsaparandus ja soometsandus, kaitse- ja puhkealametsandus, dendrofüsioloogia, globaalökoloogia jms. Alustati metsakasvatuse instituudi töötajate ja metsandustudengite ühiseid õppereise Soome ja Saksamaale, vastukäiguna hakkasid soome ja saksa üliõpilastele toimuma Eestis õppekursused dendroloogias, botaanikas ja metsakasvatuses ning jahinduses.
Teaduslikus koosöös hakati kaasama spetsialiste TÜ ökoloogia ja geograafia instituutidest. Kiirekasvuliste lehtpuude ja säästva metsanduse töörühm (prof H. Tullus), mille teadustegevusele rahvusvaheline ekspertiis andis kõrge hinnangu, osales prof O. Kulli juhitava TÜ alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuse töös. Uue hoo said osalus rahvusvahelistes projektides, seminaride ja konverentside organiseerimine.
Ajavahemikus 1998-2005 kaitsti 5 doktoritööd (K. Jõgiste, K. Ots, V. Uri, A. Vares, I. Sibul) juhendajaks H. Tullus koos kaasjuhendajatega teistest instituutidest ja TÜst.
2005 – Eesti Maaülikool. Reformide käigus moodustati metsandus- ja maaehitusinstituut ja metsakasvatuse instituut nimetati ümber metsakasvatuse osakonnaks, mille juhatajaks määrati dots V. Uri (2005-2008). Alates 2009 juhatab osakonda metsakasvatuse professor H. Tullus, kes on ühtlasi metsakasvatuse ja metsaökoloogia vastutusvaldkonna juhiks.
Metsakasvatuse osakonna (või selle eelkäijate) professorid: Andrei Mathiesen, Oskar Daniel, Endel Laas, Endel Pihelgas, Uno Valk, Ülo Tamm, Toomas Frey, Hardi Tullus.
Nii nagu metsakasvatamine on pikk protsess, nii on aegavõttev ka selle tippõppe ja uurimiskeskuse kujunemistee. See ei tohiks toimuda vääriselupaiga sarnases vaikuses ja hämaruses, sest sellistes tingimustes peale puude metsas ka mehed samblikustuvad ja sammalduvad, kuid see ei tohi käia ka tormiga, kus puud langevad või murduvad. Mõõdukas värske tuul on metsale vajalik nii normaalseks gaasiringeks kui võõra tolmu kohaletoomiseks risttolmlemiseks. Samamoodi peaks see olema ka metsakasvatuse instituudis.
/Eino Laas, 80 aastat akadeemilist metsanduslikku haridust Eestis, 2000/