Meikar, T., Etverk, I. Metsaomand Eestis. Lk. 8-18.
Lepp, A., Meikar, T., Viilma, K. Puistute arengudünaamika aastail 1844-1993 toimunud Kärkna metsandiku metsakorralduste põhjal. Lk. 19-31.
Kurm, M., Möls, T., Tamm, Ü., Jõepera, E. Kõrguse ja rinnasdiameetri päritavuse uurimine harilikul männil. Lk. 32-42.
Kurm, M. Hariliku männi geograafilised katsekultuurid Eestis. Lk. 43-51.
Pihu, R., Möls, T. Harilik kuusk katsekultuurides: plusspuude ja tootmispartii järglaste võrdlus. Lk 52-62.
Kasesalu, H. Introdutseeritud mändide (Pinus spp.) kasvatamise tulemusi Järvseljal. Lk. 63-72.
Vares, A. Lehe suuruse ja pindtiheduse vertikaalne varieeruvus 21 aasta vanustes sanglepakultuurides. Lk. 73-77.
Uri, V. Biomassi produktsioon endisele põllumaale rajatud halli ja hübriid lepa kultuurides. Lk. 78-90.
Mandre, M. Mändide seisundist Edela-Eesti luidetel. Lk. 91-97.
Klõšeiko, J., Mandre, M. Klinkritolmu mõjust kuuskedele. Lk. 98-107.
Mandre, M., Bogdanov, V. Okaspuude epikutilaarsete vahade kvantitatiivne analüüs. Lk. 108-112.
Lõhmus, K., Ivask, M., Tamm, Ü., Vares, A., Tamm, U. Arukase (Betula pendula Roth.), sookase (Betula pubescens Ehrh.), sanglepa (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) ja haava (Populus tremula L.) tüve kalorsus Eestis. Lk. 113-120.
Luig, J., Voolma, K. Puidulembesed kaevusherilased Eestis II: alamsugukond Crabroninae (Hymenoptera, Sphecidae). Lk. 121-128.
