KINNITATUD EPMÜ nõukogu

25. novembri 2004. a

otsusega nr 44

EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOLI

METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUDI

PÕHIKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Põhikiri (edaspidi Põhikiri) sätestab Eesti Põllumajandusülikooli (edaspidi Ülikooli) metsandus- ja maaehitusinstituudi tegevusvaldkonnad, ülesanded ning struktuuri; metsandus- ja maaehitusinstituudi juhtimise, õppe- ning teadus- ja arendustegevuse alused; vara valdamise ja käsutamise korra; finantseerimise alused ja aruandluse ning kontrolli.

2. Metsandus- ja maaehitusinstituut (edaspidi Instituut) on Ülikooli kui avalik-õigusliku juriidilise isiku teadus- ja arendusasutus. Instituut on Ülikooli akadeemiline struktuuriüksus, mis tegutseb ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Ülikooli põhikirja, siinse põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.

2.1. Instituut on Ülikooli maainseneriteaduskonna, metsandusteaduskonna ja Metsandusliku Uurimisinstituudi tegevuse jätkaja.

3. Instituut lähtub oma struktuuri ja töökorralduse määramisel Ülikooli põhikirjast ning õppe- ja teadustegevuse üldistest eeskirjadest.

4. Instituudi õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning haldus- ja finantstegevuse korraldamiseks vajalikke teenuseid osutavad selleks loodud Ülikooli ühised struktuuriüksused.

5. Instituut võib iseseisvalt:

5.1. määrata oma struktuuri ja töökorralduse;

5.2. valida teadus- ja arendustegevuse viise ja meetodeid;

5.3. sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktidega kehtestatud alustel ja Ülikoolis kehtestatud korras;

5.4. otsustada teisi tema pädevusse kuuluvaid küsimusi.

6. Instituudi eesmärgiks on edendada teadust ning akadeemilisi tavasid ja osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ning teadus- ja arendustegevusel põhinevaid teenuseid õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras.

7. Oma eesmärgi saavutamiseks Instituut:

7.1. teeb ökofüsioloogia, metsabioloogia, metsakasvatuse ja metsaökoloogia, metsakorralduse, metsatööstuse, metsanduse ökonoomika, geomaatika, veemajanduse, ehitustehnoloogia, -materjalide, -mehhaanika ja -konstruktsioonide, energeetiliste ressursside ning teistes metsanduse ja inseneriteaduste (metsa- ja inseneriteaduste)

valdkondades tänapäeva tasemel õppe- ning teadus- ja arendustööd ja arendab innovaatilist tegevust;

7.2. korraldab oma teadusvaldkondades rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust;

7.3. tagab oma teadusvaldkondade ja erialade kompleksse arengu Instituudis, Ülikoolis ja Eestis;

7.4. korraldab õppetööd Ülikooli õppekavade alusel;

7.5. tagab õppetööga seotud erinevate ülesannete täitmise vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale;

7.6. algatab, korraldab ja teeb lepingulist teadus- ja arendustööd;

7.7. arendab oma pädevuse piires koostööd teiste struktuuriüksuste, teadus- ja haridusasutuste ning organisatsioonidega Eestis ja välismaal;

7.8. nõustab ja teeb ekspertiise ning osutab teenuseid oma tegevusvaldkonnas vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale;

7.9. teostab oma arengukava;

7.10. tagab Instituudi akadeemilise järelkasvu;

7.11. edendab oma materiaal-tehnilist baasi.

8. Instituut asub Tartus, Instituudi postiaadress on Kreutzwaldi 5, 51014 Tartu.

9. Instituudil on õigus kasutada Ülikooli sümboolikat vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale. Instituudil võivad vastavalt Ülikoolis kehtivale korrale olla oma pangaarved, pitsat ning sümboolika.

10. Instituudi Põhikirja võtab vastu ja teeb selles muudatusi Instituudi teadusnõukogu (edaspidi Nõukogu) 2/3 liikmete poolthäältega.

11. Instituudi Põhikirja ja selle muudatused kinnitab Ülikooli nõukogu.

II. STRUKTUUR

12. Instituudi koosseisus võivad olla iseseisvate ülesannete täitmiseks vajalikud akadeemilise struktuuri ja tugistruktuuri üksused, mille tegevus vastab Ülikooli põhikirjas sätestatud nõuetele.

12.1. Instituudi struktuuriüksused tegutsevad oma põhimääruses, põhikirjas või üksuse töökirjelduses määratud eesmärgil ja seal nimetatud ülesannete täitmiseks neile antud õiguste piires.

12.2. Instituudi struktuuri kuuluvate Ülikooli asutuste ning akadeemiliste struktuuriüksuste tegevuse alused ja korra sätestab Nõukogus vastu võetud ja Ülikooli nõukogus kinnitatud põhimäärus või põhikiri.

12.3. Struktuuriüksuste juhid annavad aru Instituudi direktorile või tema poolt määratud isikule.

13. Instituudi koosseisu ei saa kuuluda struktuuriüksused, mis täidavad kõikide Ülikooli instituutide jaoks ühiseid õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning haldus- ja finantstegevuse korraldamiseks vajalikke ülesandeid.

III. JUHTIMINE

14. Instituudi kõrgeim otsustuskogu on teadusnõukogu.

15. Instituuti juhib direktor, kelle valib Nõukogu avaliku konkursi korras.

15.1. Direktori nimetab ametisse Ülikooli rektor ja sõlmib temaga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

15.2. Üht isikut võib direktoriks valida kuni kaheks järjestikuseks valimisperioodiks.

15.3. Kui direktor ei osutunud valituks ka teistkordsel konkursil, määrab direktori rektor.

III. 1. NÕUKOGU

16. Nõukogu on kuni 20-liikmeline. Nõukogu valimiste korra sätestab käesolev Põhikiri.

16.1. Nõukogu tööd juhib Nõukogu esimees, kes valitakse Nõukogu liikmete hulgast. Esimehe äraolekul juhib Nõukogu tööd Instituudi direktor. Juhul kui Nõukogu esimees on Instituudi direktor, juhib tema äraolekul Nõukogu tööd direktori asetäitja.

16.2. Nõukogu istungeid protokollib ja asjaajamist korraldab Nõukogu sekretär. Nõukogu sekretäri ja tema asendamise korra määrab Instituudi direktor.

17. Nõukogu pädevus

17.1. Nõukogu ainupädevuses on:

17.1.1. võtta vastu Instituudi Põhikiri ja selle muudatused;

17.1.2. kinnitada Instituudi koondeelarve, selle muudatused ja eelarve täitmise aruanne;

17.1.3. võtta vastu Instituudi arengukava ja esitada see Ülikooli nõukogule kinnitamiseks;

17.1.4. valida Instituudi direktor, teadustöötajad ja õppejõud, välja arvatud korralised professorid;

17.1.5. avaldada umbusaldust direktorile.

17.2. Nõukogu

17.2.1. arutab ja otsustab Instituudi tegevusega seotud küsimusi siinse Põhikirjaga määratud ulatuses;

17.2.2. määrab Instituudi struktuuri, võtab vastu Instituudi struktuuri kuuluvate Ülikooli asutuste põhikirjad ja akadeemiliste struktuuriüksuse põhimäärused või põhikirjad ning esitab need kinnitamiseks Ülikooli nõukogule;

17.2.3. kujundab välja oma erialade ja uurimisvaldkondade arengustrateegia;

17.2.4. kuulab ära ja kinnitab Instituudi teadus- ja arendustegevuse aastaaruande;

17.2.5. kuulab ära direktori ja Instituudi struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded;

17.2.6. määrab varade summad, mida direktoril ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada;

17.2.7. otsustab teisi Põhikirja ja seadustega määratud või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.

17.3. Nõukogu võib lisaks punktis 17.1 nimetatutele võtta oma ainupädevusse ka teisi Instituudi eesmärkide ja ülesannetega vastavuses olevaid küsimusi, mis ei kuulu seaduse või Ülikooli põhikirja järgi kellegi teise pädevusse.

18. Nõukogu õigusaktid ja nende jõustumine.

18.1. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

18.2. Otsusele kirjutavad alla Nõukogu esimees ja Nõukogu sekretär. Nõukogu otsused saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast Nõukogu koosolekut Instituudi struktuuriüksustele ja Ülikooli rektorile ning tehakse teatavaks asjaosalistele.

18.3. Nõukogu otsused jõustuvad allakirjutamisele järgneval päeval.

18.4. Nõukogu otsused on Instituudi liikmeskonnale kohustuslikud.

19. Nõukogu seisukohaga mittenõustumisel on Instituudi direktoril ja Ülikooli rektoril vetoõigus.

19.1. Direktor peab langetama otsuse hiljemalt viie päeva jooksul pärast Nõukogu istungit, esitades küsimuse uuesti läbivaatamiseks Nõukogu järgmisele istungile, kus tehtud otsus on direktori vetoõiguse suhtes lõplik.

19.2. Rektor peab langetama otsuse hiljemalt 10 päeva jooksul pärast Nõukogu istungi toimumist ja esitama küsimuse uuesti läbivaatamiseks Nõukogu järgmisele istungile või Ülikooli nõukogu istungile. Ülikooli nõukogus tehtud otsus on lõplik.

III. 1.1. Nõukogu moodustamine

20. Nõukogu koosseisu kuulub ametikohast tulenevalt direktor. Üliõpilaste esindusnorm on 20% Nõukogu koosseisust; võimaluse korral peaksid esindatud olema kõigi kõrgharidusastmete üliõpilased. Direktoril on õigus määrata oma volituste kehtivuse ajaks Nõukogusse 20% liikmetest, kes esindavad Ülikooli teisi struktuuriüksusi või Instituudi tegevusvaldkondadega seotud riigiasutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja teisi organisatsioone või isikuid. Nõukogu Instituudi-poolseteks liikmeteks võivad kandideerida Instituudi teadustöötajad ja õppejõud. Kandidaate võivad üles seada direktor, teadustöötajad ja õppejõud.

21. Üliõpilasesindus valib oma esindajad Instituudi Nõukogusse salajastel valimistel üheks õppeaastaks.

22. Nõukogu Instituudi-poolsed liikmed valitakse Instituudi teadustöötajate ja õppejõudude koosolekul salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Nõukogu liikme esindamistähtaja möödumisel või töölepingu lõppemisel valitakse uus esindaja.

23. Nõukogu liikmete volitused hakkavad kehtima pärast Nõukogu nimelise koosseisu kinnitamist ja kehtivad kolm aastat. Nõukogu nimelise koosseisu kinnitab rektor Instituudi direktori ettepanekul uue õppeaasta alguseks.

III. 1.2. Nõukogu tegevuse alused

24. Nõukogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt Instituudi Nõukogus kinnitatud kodukorrale.

24.1. Nõukogu kodukord sätestab Nõukogu kokkukutsumise, päevakorra kinnitamise, küsimuste arutelu, hääletamise ja teiste küsimuste arutamise.

24.2. Nõukogu istungid toimuvad vähemalt neli korda aastas Nõukogu poolt kinnitatud päevakorra alusel.

24.3. Nõukogu istungi kutsub kokku Nõukogu esimees, erakorralistel juhtudel rektor või Nõukogu 1/4 koosseisu nõudmisel Nõukogu sekretär.

24.4. Nõukogu kokkukutsuja saadab istungi päevakorra ja ettevalmistatud materjalid välja hiljemalt kuus päeva enne Nõukogu istungit.

25. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui otsustamisel on kohal rohkem kui pool Nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab on üle poole Nõukogu liikmetest. Juhul kui seadus või siinne Põhikiri näeb ette teisiti, rakendatakse seaduses või Põhikirjas olevaid reegleid.

III. 2. DIREKTOR

26. Instituuti juhib direktor. Direktor vastutab Instituudi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning annab aru Nõukogule ja seaduses sätestatud institutsioonidele. Direktori kohustus on tagada Instituudi tegevus vastavalt Põhikirjale, Ülikooli põhikirjale ning teistele õigusaktidele.

26.1. Direktor valitakse avaliku konkursiga, mille korraldab Nõukogu. Avaliku konkursi tulemuse alusel sõlmib direktoriga kuni viieks aastaks töölepingu Ülikooli rektor.

26.2. Direktori äraolekul täidab direktori kohuseid direktori asetäitja.

26.3. Õppetöö korraldamise eest vastutab direktori asetäitja õppetöö alal.

27. Direktor

27.1. esindab Instituuti ja tegutseb Instituudi nimel temale antud volituste piires ja Põhikirjas sätestatud õiguste ulatuses;

27.2. täidab tööandja esindaja õigusi ja kohustusi temale antud volituste piires;

27.3. tagab Ülikooli nõukogu määruste ja otsuste ning Nõukogu otsuste täitmise;

27.4. määrab direktori asendamise korra;

27.5. annab välja korraldusi Instituudi töö korraldamiseks;

27.6. tagab Instituudi koondeelarve ning eelarve täitmise aruande koostamise ja esitab need Nõukogule;

27.7. lahendab teisi üldküsimusi ning Põhikirja ja seadusega määratud või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.

28. Direktor võib oma kohustuste, välja arvatud punktis 27.4 nimetatud kohustuse täitmise teha ülesandeks teistele Instituudi töötajatele.

29. Direktor on kohustatud andma järgmises Nõukogus vastuse vähemalt kaks päeva enne Nõukogu istungit kirjalikult esitatud arupärimistele. Vähemalt üks kord aastas annab direktor oma tegevusest aru Nõukogu lahtisel istungil.

30. Juhul kui direktor rikub tahtlikult seadust või Põhikirja ega tule toime oma ametikohustuste täitmisega, võidakse talle avaldada umbusaldust. Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vajalik vähemalt 1/2 Nõukogu liikmete sellesisuline ühisavaldus, mis esitatakse rektorile. Rektor kutsub kokku Nõukogu istungi.

31. Direktori umbusaldamise otsustab Nõukogu salajasel hääletusel. Rektor vabastab direktori Nõukogu ettepanekul enne tähtaega ametist, kui direktorile umbusalduse avaldamise poolt hääletab vähemalt 2/3 Nõukogu liikmetest.

IV. LIIKMESKOND

32. Instituudi liikmeskonna moodustavad töötajad, emeriitprofessorid ja -dotsendid ning üliõpilased.

32.1. Instituudi liikmete tegevus on loogiliselt ühendatud probleemikeskseks tegevuseks, mida koordineerib töörühma juht (üldjuhul korraline professor).

32.2. Töörühma tegevuses on ühendatud õppetöö ning teadus- ja arendustöö. Töörühma ja selle liikmete taseme ja arengu eest vastutab töörühma juht.

33. Instituudi õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad.

34. Instituudi teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid. Instituudi direktor ja teiste akadeemiliste struktuuriüksuste juhid on teadustöötajad juhul, kui nad osalevad teadusteema või uurimisprojekti täitmises.

35. Instituudi õppejõududel ja teadustöötajatel on teadus- ja õppetöö tegemise kohustus, mis sätestatakse töölepingus.

36. Instituudi direktori, õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade täitmise tingimused ja korra ning töötajatele esitatavad nõuded ja kohustused kehtestab Ülikooli nõukogu.

V. VARA JA FINANTSEERIMINE

37. Instituut kasutab tema kasutusse antud Ülikooli vara oma põhikirjaliste eemärkide täitmiseks Eesti Vabariigi seadustes, Ülikooli põhikirjas ja siinses Põhikirjas sätestatud korras.

38. Instituut omandab vallasvara õigusaktide alusel ja Ülikoolis kehtestatud korras Instituudi eelarves ettenähtud vahendite ulatuses. Instituudi direktoril on õigus taotleda Instituudi kasutuses oleva vallasvara võõrandamist vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale.

39. Instituudi finantseerimine toimub riigieelarvest eraldatud raha, teadus- ja arendustegevusest saadud tulude, põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest laekuva raha ning muude tulude arvelt. Instituudi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve.

VI. JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA KONTROLL

40. Instituudi kohta peetakse finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras. Instituudi ning tema struktuuriüksuste tulude ja kulude kohta peetakse eraldi arvestust.

41. Instituudi tegevuse järele valvab vastavalt ülikooliseadusele ja teistele seadustele rektori poolt määratud prorektor, samuti teised isikud õigusaktidega sätestatud korras ja ulatuses. Instituudi direktor on kohustatud oma tegevusest aru andma rektori poolt määratud prorektorile ja Ülikooli nõukogule nende nõudmisel ning Nõukogule vähemalt üks kord aastas.

42. Struktuuriüksuse juhid annavad aru Instituudi direktorile ning vastutavad tema ees neile alluva struktuuriüksuse üldseisundi ja arengu eest.

43. Rektoril on õigus peatada või tühistada õigusaktidega vastuolus olevaid või ebaotstarbekaid direktori korraldusi.

44. Instituudi tegevuse korraldab ümber või lõpetab Ülikooli nõukogu Instituudi nõukogu või rektori ettepanekul.

VII. PÕHIKIRJA RAKENDAMINE

45. Siinne põhikiri jõustub 1. jaanuaril 2005. aastal.

46. Selle põhikirja jõustumisega tunnistatakse kehtetuks alljärgnevad Ülikooli nõukogu õigusaktid:

46.1. EPMÜ teadus- ja arendusasutuse Metsanduslik Uurimisinstituut põhikiri, Ülikooli nõukogu 18. märtsi 1999. aasta otsus nr 1-99;

46.2. metsandusteaduskonna põhimäärus, Ülikooli nõukogu 20. aprilli 2000. aasta määrus nr 3;

46.3. maainseneriteaduskonna põhimäärus, Ülikooli nõukogu 20. aprilli 2000. aasta määrus nr 3.

/allkiri/

Alar Karis /allkiri/

Rektor, professor Lea Michelson

Akadeemiline sekretär