Uudised

D-korpuse avamine 20.02.2014

ERR-i värske uudis teatas, et „Eelmisel aastal maksti keskkonnavaldkonnas toetusteks välja 170 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuuritoetuste raha, millest 129 miljonit läks veemajanduse arendamiseks.“

ERR-i värske uudis teatas, et „Eelmisel aastal maksti keskkonnavaldkonnas toetusteks välja 170 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuuritoetuste raha, millest 129 miljonit läks veemajanduse arendamiseks.“

Suur summa ja selle targaks kulutamiseks oli kindlasti vaja spetsialiste, kes tunnevad nii ehitust, hüdraulikat kui elusloodust. EMÜ veemajanduse osakond paiknebki just sobivalt maaehituse ja hüdrobiloogia osakonna vahel, renoveeritud ruumides, just seal, kus vanasti oli üks suurimaid N Liidu hüdraulika laboreid. Eestis ainsana saavad veemajanduse eriala lõpetajad hüdrotehnikainseneri esmakutse (lisaks veevarustuse ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse), st vajalikud pädevused suurte veemajanduslike arenduste projekteerimiseks, ehitamiseks ja järelevalve teostamiseks. Need hõlmavad nii reovee- ja joogiveetorustikke, reoveepuhasteid, vooluveekogude tervendamist (näiteks arvukad kalapääsud paisudel), samuti ka prügilatega seotud probleemide lahendamist (näiteks maailmas ainulaadne Kudjape prügila Saaremaal).

Kuigi mainitud veemajanduse arendusmiljonid lähevad konkreetsete projektide rahastusse, ja kahjuks mitte läbi veemajanduse osakonna, siis õnneks on osakond olnud seni üpris edukas INTERREG, KESTA ja paljude arenduslepingute hankimisel. Algava uue teadusrahastusperioodi jaoks aga on vaja ära kasutada Kreutzwaldi 5-de tekkinud sünergia  nii varasemalt kaugel paiknenud järve- ja jõeteadlastega ning samuti ka taimekasvatajatega – muutuv kliima vajab tõenäoliselt oskuslikku insenertehnilist sekkumist kuivenduse ja/või niisutuse rajamiseks. Vaatamata uutele ja huvitavatele naabritele pole me ära unustanud ka kauaaegseid naabreid geomaatika ja metsanduse osakondadest, sest ühiselt tegeleme maakasutuse muututuste mõju uuriva baasfinatseeritava teemaga. Otse loomulikult ei saa üks hea veemajanduse spetsialist hakkama ilma tsiviiehitusliku baasahariduseta, see tähendab ilma betooni, metalli ja puiduta. Seetõttu on meie jaoks eluliselt oluline maaehituse osakonna hea käekäik.

Riigieelarve strateegia aastateks 204-2017 näeb ette sadakond miljonit veemajanduse taristu, jääkreostuse, kalapääsude ja turbaalade probleemide lahenduseks. Seega – veemajandus vajab jätkuvalt spetsialiste ja nende koolitajaid, kelle head tuttavad on Bernoulli, Darcy ja Manning.

Toomas Tamm

veemajanduse osakonna juhataja

(ilmus Maaülikooli erilehes 20.02.2014)