Uudised

Värskes Eesti Looduses kirjutavad mitmed maaülikooli töötajad

Äsja ilmus ajakirja Eesti Loodus erinumber Peipsimaa kohta, mis tasub kotti pista igal kultuurihuvilisel, kes sinnakanti ringi vaatama satub. 80-leheküljeline number lahkab Peipsiga seotud teemasid seinast seina, põhirõhk on aja- ja kodulool, ent üksipulgi on luubi all ka loodus ja matkamisvõimalused. 

40 aastat valgepõsk-laglede lennuloendusi Eestis

Tänavu möödub 40 aastat kevadrändel Lääne-Eestis peatuvate valgepõsk-laglede regulaarsete lennuloenduste alustamisest. Esimene laglede lennuloendus toimus 13. mail 1974. aastal.

Sookurg Ahja 4 on Etioopiast tagasi kodus

Maikuu keskel saabus Etioopiast tagasi koju sookurg Ahja 4, kes peatub nüüd Meelva soos.

Doktoritöö andis suuniseid hädaolukorra riskianalüüsi parendamiseks Eestis

Esmaspäeval, 26. mail kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Ants Tammepuu väitekiri “Hädaolukorra riskianalüüs Eestis” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

Kinnitati nutika spetsialiseerumise õppekavad

Uuest õppeaastast (2014/2015) premeerib Eesti Maaülikool tublimaid nutika spetsialiseerumise erialale sisseastunuid 160 eurose erialastipendiumiga kuus, millega loodetakse suunata noorte valikuid majanduse kasvuvaldkondades vajalike erialade kasuks.

Tehnotroonikatudengid osalesid rahvusvahelisel pneumosõidukite võistlusel

Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledži tudengid osalesid iseehitatud pneumo­sõidu­kiga ehk suruõhu jõul töötava hobikarti meenutava masinaga 16.-17. mail Ungaris toimunud rahvusvahelisel võistlusel, millest võttis osa 49 meeskonda kuuest riigist.

Teadlased: Eestis on laialt levinud ohtlik lõhilaste parasiit

Eesti Maaülikooli ja Turu Ülikooli teadlaste uuringu tulemusel avastati paljudes Eesti meriforelli ja lõhe asurkondades ohtlik limaeoslaste hulka kuuluv parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, kes põhjustab lõhilaste noorjärkudel kardetavat neeruhaigust.

Doktoritöö: Et ükski vasikas ei läheks aia taha

Neljapäeval, 15. mail tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Esta Nahkuri väitekiri „Euroopa põdra ja veise vaagna võrdlev morfoloogia sünnituse seisukohast“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal (morfoloogia). Doktoritöö tulemusel selgus, et sünnitada on lihtsam vähemaretatud veisetõugudel. 

Maaülikooli teadlaste osalusel tehtud uuring näitab, et ekstreemsete olude bakterid tõstavad taimede saagikust

Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia osakonna teadlased koostöös Rootsi Uppsala Ülikooli Biokeskuse ja Iisraeli Haifa Ülikooli Evolutsioonibioloogia instituudi teadlastega viisid läbi uuringu, millest selgus, et ekstreemsetest tingimustest võetud mullabakterid tõstavad nisu vastupidavust kuivastressile.

Kumari loodukaitsepreemia pälvis Aivar Leito

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsem&...

Doktoritöö: mitmekesised keskkonnatingimused tagavad tolmeldajarühmade liigirikkuse

Reedel, 9. mail tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Ave Liivamägi väitekiri „Tolmeldajate elupaiganõudluste mitmekesisus poollooduslikes kooslustes“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

Doktoritöö: must ja valge sinep, kapsasrohi ja rüps on kasutatavad naeri-hiilamardika püüniskultuuridena

Reedel, 9. mail tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Riina Kaasiku väitekiri „Tritroofiliste suhete rakendamine jätkusuutliku taimekaitse strateegia leidmiseks rapsile“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks entomoloogia erialal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102