Balti elektrisüsteemi sagedus käitus Euroopa võrguga sünkroniseerimisel ootuspäraselt

Statistilised analüüsid näitasid, et sageduse keskväärtus kogu vaatlusperioodi jooksul oli veidi üle 50 Hz, mis vastab ootustele. Samuti ilmnes, et sageduse kõikumised Euroopa võrguga sünkroniseerimise järel olid veidi intensiivsemad kui enne, kuid jäid normipiiresse.

“Elektrisüsteemi sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz), on oluline kvaliteedinäitaja. Tavapäraselt on see Euroopas 50 Hz, mis tähendab, et igas sekundis toimub poolsada võnget. Uuemad energiasüsteemid, nagu LED-valgustus, päikesepargid ja salvestusseadmed, kasutavad pigem alalisvoolu (DC), samas kui vahelduvvoolu (AC) sagedus mängib kriitilist rolli elektrivõrgu stabiilsuse tagamisel,” selgitab energiakasutuse osakonna energeetika ja informaatika lektor Mart Hovi.

Vaatlus algas laupäeva keskkööl ning andmeid registreeriti sekundilise intervalliga kuue tüvenumbri täpsusega. Vaatluse käigus eristati erinevaid ajavahemikke, sealhulgas desünkroniseerimise ja sünkroniseerimise protsesse ning saarestunud töörežiimi. Kogutud andmeid töödeldi statistikafunktsioonidega ning tulemused näitasid, et sageduse kõikumised muutusid pärast sünkroniseerimist veidi intensiivsemaks, kuid see on elektrivõrgu tavapärane talitusolukord.

Vaatluse käigus koguti andmeid võrguanalüsaatori Janitza UMG604E abil, mis on tavaolukorras kasutusel õppe- ja teadustöös. Eesti Maaülikooli energiakasutuse osakonna teadlaste tehtud uuring annab täiendavat teavet Balti elektrivõrgu käitumise kohta ning aitab kaasa süsteemi paremaks mõistmiseks ja tulevaste arenduste planeerimiseks.