Põllumajandustöötajate tervise ja tööohutuse parandamine aitab tugevdada sektori kestlikkust ja konkurentsivõimet

Seminari avas metsanduse ja inseneeria instituudi direktor professor Marek Metslaid, nimetades põllumajanduse kestlikkuse aluseks põllumajandustöötaja tervise ja heaolu, mille tagamisel on olulisel kohal ohutud töötingimused ja kõrge riskiteadlikkus. Ka Eesti Maaülikooli uus arengukava 2026-2035 lähtub kestliku arengu, looduse, inimese ja elukeskkonna hoidmise, elurikkuse säilitamise ja ühtse tervise kontseptsiooni. Ülikooli prioriteediks on ka rahvusvaheliselt tunnustatud interdistsiplinaarsete uurimisrühmade kaasamine teadusprojektidesse. Selleks on ergonoomika töörühma osalemine Euroopa SafeHabitus projektis 2023-2026. Selle töörühma oluliseks saavutuseks on tööõnnetuste analüüsi raporti koostamine Euroopa Komisjonile. Raport tõi välja töösurmade ja töövigastuste alaraporteerimise põhjused Euroopa põllumajanduses. Tulemuste olulisusele viitas Euroopa Komisjoni asepresident Mairead McGuinness, rõhutades järgmiste poliitiliste sammude vajadust, mis aitaks välja töötada töövigastuste ühtse registreerimise süsteemi ja õige statistika koostamise alused Euroopa põllumajanduses.

Projekti SafeHabitus raames on tööle asunud Eesti praktikakogukond (community of practice) EstCoP, millega on liitunud põllumajandusettevõtete juhid, ministeeriumi esindajad, konsulendid ja teadlased. Töörühma aruteludes on selgunud peamised probleemkohad Eesti põllumajanduses nagu keskmisest kõrgem töövigastuste esinemissagedus töös loomade ja põllumajandusmasinatega, ohutusteadlikkuse ja koostöövõrgustiku parendamise vajadus. 

Seminari fookusgrupid arutlesid kolmel teemal: ohutusteadmised praktikas, regulatsioonid ja ohutusnõuded Eesti põllumajanduses ning koostöövõrgustiku roll taluniku tervise ja ohutuse kujundamisel.

Töörühmad tegid ettepanekud bürokraatia vähendamiseks põllumajandusettevõtetes, eriti regulatsiooniaktide kohandamist mikrosuurusega ettevõtetes. Ohutusteadlikkuse ja tervisekäitumise parendamisel tuleb läheneda laiapõhjalise programmiga, kus on olulisel kohal koolituskavade läbivaatamine ja ohutusainete lisamine kõrgharidussüsteemis ja ülikoolides, samuti üldhariduskoolide erinevatel tasanditel. Tähtsal kohal on kutseõpetajate ohutusteadlikkuse tõstmine ja ainetundidesse tööohutuse temaatika lisamine põhihariduses. Põllumajandustöötaja ohutuskäitumist mõjutab lihtsate ja selgete ohutusjuhendite olemasolu ja riiklike kampaaniate läbiviimine, mida täna Eestis napib. Koostöövõrgustiku arendamise aluseks põllumajanduses on eelkõige tugeva külakogukonna loomine.

Seminari ootuseks oli, et meie põllumajandussektori võtmeisikud saavad mõjutada tegevusi põllumajandustöötajate riskiteadlikkuse ja ohutuskäitumise parendamiseks ettevõtetes. Seega on ühtse põllumajanduspoliitika kujundamisel olulisel kohal ministeeriumide koostöö talunike liitude, organisatsioonide ja võrgustikega, sh ülikoolidega. Riiklike institutsioonide esindajad saavad mõjutada otsuseid prioriteetsete valdkondade arendamisel, tehes koostööd teadlaste ja praktikutega.

Samuti on SafeHabitus projekti läbivaks ideeks viia partnermaade probleemid Euroopa Komisjonile, kellel on kõrgem mõjuvõim oluliste poliitiliste otsuste tegemisel. Tugeva Euroopa Liidu kujunemise eeltingimuseks on tõsta põllumajandusettevõtete kestlikkust ja konkurentsivõimet, mille võtmekohaks on põllumajandustöötajate tervise ja tööohutuse parandamine.