22.-29. märtsil toimus maaülikoolis keskkonnakaitse õppekavade hindamine. Hinnati viit õppekava: keskkonnakaitse (spetsialiseerumisega maastikuarhitektuurile ja maastikukaitse ja –hooldusele), loodusturismi ning linna- ja tööstusmaastike korralduse bakalaureuse ning maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja -hoolduse magistri õppekavasid.

Kõigi õppekavade õpetamise tase ja korraldus said kõrge hinnangu ja täisakrediteeringu,  õpikeskkonna arendamine ja ümberkorraldused tunnustava hinnangu.  Eriti rõhutati õpikeskkonna, laborite ja arvutiklasside kõrget taset ja kiiret arendamist viimastel aastatel, samuti väga head rahvusvahelist suhtlust ja kõrget teaduslike uurimistööde taset.  Komisjoni liige prof Romanus Lenz märkis, et iga Saksa maastikuarhitektuuri  õpetamiskeskus oleks uhke sellise tehniliste vahendite olemasolu üle. Muidugi võib heast õpikeskkonnast, teadustöö tasemest, koostööst, kvalifitseeritud õppejõududest ja teaduritest jääda positiivse hinnangu saamiseks väheseks. Oluline osa hindamisel on juhtimis- ja arendussüsteemil – kuidas on korraldatud kvaliteedijuhtimine, kui detailsed ja eesmärgistatud on struktuuriüksuste tegevuskavad, kuidas toimivad töötajate karjäärimudelid, milline on suhtlus lõpetajate ja tööandjatega.

Kui  2001. a maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse erialade rahvusvaheline akrediteerimise raport tõdes, et  EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut näib olevat oluline rahvuslik akadeemiline keskkonnakaitse ja maastikuarhitektuuri keskus, siis nüüd öeldi, et tänu 2005. a reformidele ja süstemaatilisele arendustegevusele  on põllumajandus- ja keskkonnainstituudist saanud Läänemere regiooni oluline keskus maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse õpetamises ja teadustöös. Meil on põhjust tehtu üle uhkust tunda!

Kalev Sepp,

PKI professor

06.04.2009