Tänavusele konkursile laekus rekordiline arv teadustöid – kokku 417, neist 133 bakalaureuse-, 168 magistri- ja 58 doktoritööd. Kui algusaastatel osalesid konkursil peamiselt kolme-nelja suurema kõrgkooli üliõpilased, siis sel aastal osales töid 25-st üli- ja kõrgkoolist. Üle poole osalenud üliõpilastest oli oma töö kaitsnud Tartu Ülikoolis.

Sel aastal olid esmakordselt konkursile oodatud ka Eesti kodakondsusega või eesti päritolu võõrsil õppivate üliõpilaste tööd, nii osalesid konkursil ka näiteks Genfi, Göteborgi, Tampere, Nottinghami ja Warwicki ülikoolid ja Sibeliuse Akadeemia.

Konkursile laekunud töid hinnati kolmes tasemekategoorias ja neljas valdkonnas: bio- ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud ning loodusteadused ja tehnika. Kõige rohkem töid (184) osales ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, kõige vähem (33) terviseuuringute valdkonnas.

Konkursitöid hindas 16-liikmeline oma ala spetsialistidest koosnev komisjon, kes jagas parimate tööde vahel välja 59 preemiat kokku 950 000 krooni väärtuses. Lisaks anti välja kaks valdkonna- ja tasemeülest peapreemiat summas 55 000 krooni. Need pälvisid Pille Hallast tööga inimese ja šimpansi geeniuuringutest ning Daniele Monticelli tööga totaliseerimise ja detotaliseerimise teoreetilistest protseduuridest semiootikas, filosoofias ja poliitikas. Mõlemad peapreemiad läksid Tartu Ülikooli.

2009. aasta Eesti üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss  toimub alates 1991. aastast. Üliõpilaste teadustööde konkursi kohta saab rohkem infot veebilehelt www.archimedes.ee/teadpop.