Euroametnikud ja teadlased vaevad põllumajanduspoliitika tulevikku
Neljapäeval, 22. aprillil algusega kell 13 korraldab Eesti Maaülikool koostöös Euroopa Komisjoni, põllumajandusministeeriumi ja agraarökonomistide assotsiatsiooniga seminari „Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik peale aastat 2013 ja avalikud hüved põllumajandussektorist“.
„Euroliidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas on juba mõnda aega peetud diskussioone,“ lausus seminari peakorraldaja, maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik. Peamiseks küsimuseks on põllumajandussektori toetamise ulatus ja vajalikkus. Praegu kulub ÜPP-le kolmandik ühenduse eelarvest. Rahvastiku kasvuga seonduvalt vajatakse aga enam toitu – hektar põllumajandusmaad peaks toitma ära 6-7 inimest (senise 4 asemel).
„Vaidlus käibki selle üle, kas ELi maksumaksja on valmis põllumajanduspoliitikat senisel määral toetama ja kas soovitakse saada osa avalikust hüvest, mida põllumajandussektor pakub,“ ütles Värnik.
Avalike hüvedena käsitletakse toiduohutust, kvaliteeti, kättesaadavust, loomade heaolu, bioloogilist mitmekesisust. Tuleviku põllumajandustootmine peab olema enam keskkonnasäästlik, otsetoetuste maksmine seotakse keskkonna ja ühiskonna vajaduste tagamisega. Konkurentsivõime saavutamine ei tohiks toimuda põllumajandustootmise intensiivistumise kaudu, keskkonna arvelt. Samas peaks jätkusuutlikkuse tagamiseks põllumajandustootjale kompenseerima saamata jäänud tulu pakutavate avalike hüvede eest.
Põllumajandusministeeriumi poolt astuvad kuulajate ette minister Helir-Valdor Seeder ja asekantsler Toomas Kevvai.
Seminar lõpeb diskussiooniga, mida juhib Eesti esindaja FAO juures Ruve Schank.