Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna teadlased on katsetanud Rõhu katsejaamas kasvanud viinamarjasortidest  veinide valmistamist. Mullusuvine vein Rondo sai hiljuti väga hea hinnangu Prantsusmaal Gastronoomia ja Veiniühingute Euroopa Nõukogu aastakongressil. 

„Pimedegustatsioonis peeti Rondo veini algul mõne tuntud veinipiirkonna tooteks ja täiesti uskumatuks selle valmistamist Eestis kasvanud viinamarjadest,“ lausus aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp, kelle juhtimisel viinamarjakatsed Rõhul käivad. „Järgmisel aastal tullakse seda Eesti imet ka vaatama. Seega võime maitse poolest juba võistelda tuntud veinimaadega.“

Aianduse osakonna teadlased on koostöös toiduhügieeni osakonna  teadlastegaasunud uurima ka punaveinide keemilist koostist erinevate polüfenoolide kui tugevate antioksüdantide sisalduse seisukohalt. Vaatluse all on antotsüaniinid - värvained, mis annavad veinile ilusa värvi, aga ka  mitut muud liiki polüfenoolid,  millel leitud hulk tervist tugevdavaid toimeid.

Katsetes on võrreldud kodumaiseid, põhjamaistest viinamarjasortidest valmistatud veine  lõunamaistest viinamarjasortidest tehtutega ja leitud, et erinevate polüfenoolsete ühendite  poolest on meie veinid küllaltki sarnased lõunamaistega.

„Seega on rõõm tõdeda, et  meie veinid ei jää ka kasulike ainete sisalduse poolest lõunamaistele alla, mõne aineterühma sisaldus on koguni suurem kui viimastel,“ rõõmustas Kadri Karp.

Tänavu suvel jäi teadlastel aga uus veinipartii tegemata, sest suurema osa Rõhu katsejaama saagist sõid ära rebased ja kährikud.

Täpsem info: Kadri Karp, Eesti Maaülikooli  põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna juhataja, tel 522 4167.