Reedel, 7. oktoobril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Marge Malbe väitekiri „Seleeni toime lüpsilehmade udara tervisele“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal.

„Eesti on riik, kus seleeni sisaldus mullas on pigem madal, mistõttu ei jõua seda palju ka loomade ja taimede organismidesse,“ rääkis Marge Malbe. „Seleen on aga elutegevusele kasulik ja isegi vajalik – selle madal tase võib põhjustada isegi haiguseid.“

Et loomad siiski seleenita ei jääks, antakse seda neile söödalisandite näol. Söödalisandeid on aga kaht tüüpi – anorgaanilised ja orgaanilised ning vastavalt tüübile on nende mõju loomadele erinev. „On teada, et seleenil on oma osa immuunsüsteemis ja ka otsene seos udara tervisega,“ selgitas Malbe. Põhjus, miks Marge Malbe seleeni seost udara tervisega detailsemalt uuris, peitub selles, et seniajani ei ole täpselt teada seleeni täpne toimemehhanism udaras, ega ka orgaaniliste ja anorgaaniliste söödalisandite toimelised erinevused – selle valdkonna ülevaated on pigem oletuslikud ja puudulikud.

Malbe söötis lehmi kaheksa nädala jooksul seleeni sisaldava söödalisandiga, eristades sealjuures anorgaanilist ja orgaanilist seleeni saavad lehmad. Uuring näitas, et orgaaniline seleen oli 1,4 korda anorgaanilisest efektiivsem. Oli ka näha, et seleeni lisasöötmine vähendas udarapõletikku ning tõstis teatud seleeni sisaldavate ensüümide taset veres. Samuti leidis Malbe, et sama ensüümi madal tase muudab lehma vastuvõtlikuks udarainfektsioonidele.

Malbe töö toob lisainfot seleeni täpsete toimemehhanismide valdkonda ning annab infot Eesti lehmade seleenitasemest.

Juhendajad on emeriitprofessor Hannu Saloniemi (Helsingi Ülikool) ja dotsent Andres Aland, oponent prof Sarne de Vliegher (Ghenti Ülikool, Belgia). 

Kaitsmine toimub algusega kell 10 Tartus Kreutzwaldi 62 ruumis A-201.

Marge Malbe doktoritöö leiab: http://dspace.emu.ee/jspui/bitstream/10492/147/1/Thesis_MargeMalbe_2011.pdf