Täna toimuval maaelufoorumil esitleti esimest korda Eesti Maaülikooli poolt koostatud Eesti maaelu arengu aruannet. Aruanne selgitab maaelus toimunud muutusi ning pakub välja võimalikke ja vajalikke tegevussuundi tulevikupoliitikaks.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori Rando Värniku sõnul võib raportit võrrelda Eesti inimarengu aruandega. Aruandes analüüsitakse maaelu seniseid arenguid ja otsitakse muuhulgas vastust küsimusele, mis saab edasi? „Oluline saavutus on Eesti valdade jagamine nende tegevuse alusel kuude kategooriasse, millest kaks on linnalised ja neli maalised. Samuti hindasime valdade arengut maaelu arengu indeksi alusel. Aruande eesmärk ei olnud koostada pingerida, vaid vaadata regionaalseid arenguvõimalusi  lähtuvalt konkreetsete piirkondade eripäradest,“ kommenteeris Värnik.

Maaelu arengu aruande esimene peatükk puudutab maaelu terminoloogiat, arusaamade kujunemist, mõjusid ja väärtusi. Teine peatükk annab ülevaate maaelu arengust valdade tasandil ning selle mõõtmise tulemustest maaelu arengu indeksi alusel. Aruande kolmandas osas analüüsitakse linnaliste keskuste tähtsust Eesti maapiirkondadele õppimise ja töötamise kontekstis, neljandas osas aga käsitletakse põllumajanduse arengut viimase 20 aasta vältel.

Eesti maaelu arengu aruanne on valminud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis.

Maaelu arengu aruandega on võimalik tutvuda siin. 

Lisainfo: Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor, rando.varnik@emu.ee, tel 731 3813.