Maaülikooli teadlaste osalusel välja töötatud silokonservant Lactobacillus plantarum võeti ühena esimestest mikroorganismidest Euroopa Liidu registreeritud söödalisandite registrisse.

Projekti juhib Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TAK), koostöösse on kaasatud teadlased Eesti Maaülikoolist ja Tartu Ülikoolist ning ettevõte Starter ST. Maaülikooli teadlased veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonnast panustavad töösse eelkõige TAK-i partnerina, keskendudes projektis kvaliteedipoolele.

Söötmise osakonna lektori Andres Olti sõnul on bakteri toime näol tegu sama efektiga, mida kogeme hapukurgi tegemisel. „See aitab kaasa sellele, et säilitamise faasis läheks söödast võimalikult vähe kaduma, et talvisel perioodil antavas söödas oleks rohkem toitaineid ja loomad ise tootlikumad,“ sõnab ta.

Imporditud silokonservante on kasutusel küll erinevaid, kuid see Lõuna-Eesti rohumaadelt pärinev bakter on Olti sõnul sobilik just Eesti regioonis kasutamiseks. Laiatarbekaubandusse on konservant plaanis lasta kevadel.