Täna, 14. veebruaril kell 12 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Priit Päka väitekiri "Nakkuste poolt põhjustatud epidermise rakkude talitusliku aktiivsuse muutused kaladel" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hüdrobioloogia erialal.

Oma töös uuris Priit Päkk, milline funktsioon on tegelikult nuirakkudel, mida sisaldab osade kalaliikide limakest ehk epidermis. Ta leidis, et rakud, mida juba 70 aastat on arvatud rünnaku korral levitavat alarmeerivat signaali liigikaaslastele, on tegelikult hoopis peamiselt tervendava funktsiooniga. "Töö olulisus seisneb ühest küljest selles, et me teame nüüd rohkem kalade kalade epidermise talitusest ja kaitsemehhanismidest, teisalt aga tõestasid uuringud, et need rakud avanevad kalade kehapinnale. See loob baasi edasisteks uuringuteks näiteks kalade vaktsineerimise oluliseks lihtsustamiseks," kommenteeris Päkk.

Avastus, et rakud avanevad kehapinnale mitte ainult vigastuse ja rünnaku korral, nagu seni on arvatud, vaid ka näiteks tervendamise käigus, on oluline samm edasi. Nimelt võib Päka sõnul eksisteerida seos, et kalakasvatusbasseinis või veekogus, kus ühe kala pealispinnale avanevad aktiivsed nuirakud, võivad need põhjustada teistel selle populatsiooni kaladel konkreetsele haigusele passiivse immuunsuse. See areng võimaldaks kalakasvatustes tulevikus kalade ükshaaval süstimise asemel hoopis optimaalsemalt ja looduslikumalt kalu haigusele vastupidavaks muuta.

Doktoritöö juhendajad on prof. Tiit Paaver ja dr. Piret Hussar ning oponent Dr. Michael Engelbrecht Nielsen (National Food Institute, Division of Industrial Food Research, Technical University of Denmark).

Doktoritöö on kättesaadav PDF failina EMÜ Raamatukogu DSpace keskkonnas: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/155