Reedel, 15. juunil kell 12 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Ants Vainu väitekiri "Aerolaserskaneerimise intensiivsuse parandamine ja kalibreerimine looduslikke pindasid kasutades" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks geodeesia erialal.

Aerolaserskaneerimise (ALS) näol on sisult tegemist ühe kaugseire viisiga maapinna uuringutes. ALS on leidnud laialdast kasutust, sest salvestab kolmemõõtmelist informatsiooni ning lisaks ka intensiivsusväärtuseid, mis iseloomustavad uuritava objekti radiomeetrilisi omadusi. Seniajani on intensiivsusväärtuste kasutamine rakendusuuringutes olnud raskendatud, kuna puudub selge kontseptsioon nende korrigeerimiseks ja kalibreerimiseks.

"Doktoritöö keskendubki sellele, kuidas on võimalik mõõdistusalal intensiivsuse kalibreerimiseks ära kasutada olemasolevaid pindasid nagu asfalt, betoon jne," rääkis töö autor Eesti Maaülikooli doktorant Ants Vain. Doktoritöös läbiviidud katsed näitasid, et asfalt osutus kõige stabiilsemaks pinnaseks ning selle kasutamine kalibratsioonis andis häid tulemusi. Samuti testiti lähiinfrapunases spektripiirkonnas töötavat käsifotokaamerat, mille abil määrati pindade tagasihajumise omadusi. "Kaamera osutus kasulikuks just seetõttu, et mõõdistusi saab teha samaaegselt ülelennuga, mis tähendab, et arvesse on võetud ka tegelikke ilmastikutingimusi," selgitas Vain. "Laboris teostatavate mõõtmiste puhul proovitüki omadused paratamatult muutuvad." Doktoritöö näitab, et mõõdistuste tegemiseks piisab käsikaamerast ja kalibreerimisraamist: "Doktoritöös välja pakutud meetodiga mõõdistuste kvaliteet kannatada ei tohiks."

Ants Vainu doktoritöö on üks väheseid maailmas ja esimesi Eestis, mis käsitleb ALS intensiivsuse parandamist ja kalibreerimist. Doktoritöö raames teostatud uurimustest saadud teadmisi on võimalik kasutada erinevates valdkondades – puuliikide eristamine, maakatte tüüpide klassifitseerimine, lume ja jääkatte mõõdistused, lennuribade parem omavaheline kokkusobitamine ning kauguse määramise parem täpsus.

Doktoritöö juhendajad on dots. Natalja Liba Eesti Maaülikooli geomaatika osakonnast ja prof. Kalev Sepp Eesti Maaülikooli maastikukorralduse ja loodushoiu osakonnast. Töö oponent on dr. Petri Rönnholm Aalto Ülikooli ehituse ja arhitektuuri teaduskonnast.

Doktoritöö kaitsmine toimub Kreutzwaldi 64 ruumis 100.