Teisipäeval, 19. juunil kell 12 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Karin Kaueri väitekiri „Taimejäätmete ja väetamise mõju taimede kasvule ja orgaanilise süsiniku sisaldusele mullas“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.

Doktoritöös uuritakse, millist mõju avaldavad taimede kasvule ja mulla orgaanilise süsiniku sisaldusele erinevate taimikutega (murutaimik, valge ristiku ja kõrreliste taimik) rohumaade majandamisvõtted. „Töö peamine hüpotees on, et niitmisjärgselt taimiku pinnale lagunema jäetud taimejäätmete mõju taimede kasvule ja mulla orgaanilise süsiniku sisaldusele sõltub rohumaa liigilisest koosseisust ja rohumaa majandamisest, st väetamisest ja niitesagedusest,“ rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Karin Kauer.

Doktoritöö selgitas, et taimiku pinnal lagunevate taimejäätmete mõju oli suurem valge ristiku ja kõrreliste taimikul, mida niideti harvemini ja mille saagid olid murutaimikuga võrreldes suuremad. Murutaimiku puhul oli murujäätmete tagastamine efektiivne ainult vegetatsiooniperioodi esimesel poolel, kui taimik oli hõredam, mis osutab võimalusele, et jäätmete tagastamisest saadav efekt võib sõltuda taimiku tihedusest ja kõrgusest. „Tiheda taimiku korral jäävad jäätmed taimiku pinnale, kus need kuivavad ja neis sisalduvad toitained ei jõua taimeni,“ selgitas Kauer. „Taimejäätmed suurendasid taimede kasvu ainult siis, kui jäätmetes sisalduv lämmastikukogus oli piisav nii lagundajate tegevuseks kui ka taimede kasvuks.“ Väetamine ja niitmissagedus mõjutasid taimede keemilist koostist, mis avaldas mõju mulda mineva orgaanilise aine keemilisele koostisele ja lagunemisele. Töö raames selgus, et murutaimiku jäätmed suurendasid mulla orgaanilise süsiniku sisaldust oluliselt rohkem kui valge ristiku ja kõrreliste jäätmed.     

Taimejäätmete lagunemiskiirus sõltus lisaks taimiku liigilisele koosseisule ka taimede arengufaasist niitmishetkel: „Niitmishetkel nooremas arengufaasis olevate murutaimiku kõrreliste jäätmed lagunesid kiiremini, kui hilisemas arengufaasis niidetud kõrreliste omad, samas väetamisest tingitud jäätmete erinev lämmastikusisaldus nende lagunemise kiirust ei mõjutanud.“

Avalik kaitsmine toimub Tartus Veski tn 4 seminariruumis. Doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna teadur dr. Henn Raave ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna emeriitprofessor Rein Viiralt ning oponent Prof. Lars Stoumann Jensen Taanist Kopenhaageni Ülikoolist.

Täpsem info: Karin Kauer, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant, tel 7313340, e-post: karin.kauer@emu.ee