Kolmapäeval, 27. juunil kell 10 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Tõnu Feldmanni väitekiri “Järvedes valitsevad tingimused veetaimestiku kujundajatena” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hüdrobioloogia erialal.

„Doktoritöö keskendus veetaimestiku passiivse rolli selgitamisele veekogus – küsimustele, kuidas mõjutavad järves valitsevad tingimused taimeliikide levikut, nende morfomeetrilisi näitajaid ja taimekoosluste struktuuri ning kuidas neid näitajaid saab kasutada järves valitsevate tingimuste hindamisel,“ rääkis doktorant Tõnu Feldmann. „Veetaimestiku tundlikkust veekogudes valitsevate tingimuste suhtes saab kasutada veekogu seisundi ja selles toimuvate muutuste hindamisel.“

Doktoritöö materjal on kogutud 14 aasta jooksul kokku üheksast Eesti järvest, kuid peamine andmestik pärineb Võrtsjärvest ja kahest Vooremaa järvest – Prossast ja Kaiaverest. Töö raames tehtud uuringute ühe peamise tulemustena selgitati välja Võrtsjärve taimekoosluste jaotumist ja struktuuri mõjutav tegurite kompleks, milles juhtival kohal on toiteainete kättesaadavus ja valitsevate tuulte mõju, mis Võrtsjärve spetsiifilise kuju tõttu tekitavad taimestiku omapärase polariseerumise nii põhja-lõuna kui ida-lääne suunas. „Võrdlus 20. sajandi algusest pärinevate andmetega näitas, et eutrofeerumisel on Võrtsjärve kõigist elustikurühmadest olnud kõige suurem mõju just veetaimestiku liigilisele koosseisule,“ ütles Feldmann. Kahe Vooremaa järve uuringud selgitasid, kuidas järve suurusega kasvav tuule mõju aitab kaasa tasakaalu nihkumisele suurtaimede valitsemiselt fütoplanktoni valitsemisele ja kuidas sel moel kujunevad erinevad valgustingimused muudavad taimede arhitektuuri.

Avalik kaitsmine toimub Tartus Veski tn 4 seminariruumis. Doktoritööd juhendas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur dr. Peeter Nõges, oponent on prof. Seppo Hellsten Soome Keskkonnainstituudist.