Juunis kaitsesid Eesti Maaülikooli üliõpilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg bakalaureusetöö, mis käsitles Järvselja kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti. Bakalaureusetöö raames leidsid üliõpilased Järvseljalt teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase, valge ja musta lepa ning hariliku saare.

Lisaks varem teada olevatele Eesti kõrgeimale kuusele (43,1 m, diameeter 71,7 cm), arukasele (36,0 m, diameeter 64 cm), männile (46,6 m, diameeter 67 cm) ja hariliku haavale (40,8 m, diameeter 53 cm) leidsid üliõpilased Järvselja metsadest teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase (27,6 m, diameeter 54 cm), valge lepa (31 m, diameeter 32 cm), musta lepa (33,3 m, diameeter 63 cm) ja hariliku  saare (35,2 m, diameeter 60,5 cm).

Senine Hendrik Relve poolt mõõdetud kõrgeim must lepp (34 m, Järvseljal) ja kadakas (14 m, Ahunapalu kalmistul) on hävinenud. Järvseljal mõõdetud harilik pärn (34,5 m, diameeter 60 cm) jääb H.Relve poolt 2003. aastal mõõdetud kõrgeimale pärnale Partsis (35 m) alla ainult poole meetriga.

Üliõpilaste arvates on puud saavutanud suured mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. „Puud on saanud segamatult kasvada ka väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud,“ leidsid tudengid. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa iga küündib 70 aastani.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks huvilistele kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ning kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.