Eesti Maaülikooli juhitud raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ kaardistas rohetöökohtade tekkeks vajalikud oskused kõrghariduses. Raportist selgub, et Eestis lähiajal uusi rohetöökohti eriti tekkimas pole, vaid rohelisemaks saab muuta juba olemasolevaid töökohti, samuti on oluline kõrgkoolide õppekavadesse rohkemate roheoskuste ja -teadmiste lõimimine. 

Säästva Arengu Komisjoni poolt tellitud raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ on esimene põhjalikum analüüs, kus püütakse lahti mõtestada rohetöökoha olemust Eesti jaoks. Raportis on võetud vaatluse alla neli sektorit, millel on oluline keskkonnamõju: põllumajandus, metsandus, ehitus ja transport. „Kuigi erinevad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid defineerivad rohetöökohti erinevalt, võib üldiselt öelda, et tegu on töökohtadega, kus rakendatakse keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, püütakse vähendada jäätmeteket ning suurendada energia- ja materjaliefektiivsust, mis aitavad kaasa tarbimise ja kasvuhoonegaaside heite piiramisele, ökosüsteemide ja nende mitmekesisuse kaitsele,“ selgitas uuringu läbi viinud töörühma juht Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor professor Rando Värnik.

Raportist järeldub, et lähiajal Eestis eraldi uusi rohetöökohti eriti tekkimas pole, pigem saab tegemist olema olemasolevate töökohtade rohelisemaks muutmisega. „Samamoodi on vajalik õppekavades olemasolevatesse ainetesse rohkemate roheoskuste ja -teadmiste lõimimine,“ lisas Värnik. „Olulisim on süsteemne keskkonnamõjudega arvestamine, mis hõlmab kogu tootmisahela elutsüklit, aga ka keskkonnahoidlike hangete koostamine, ning oskused seoses energiatõhususe, jäätmetekke vähendamise, rohemajanduse kui väärtuse tähtsustamisega.“ Kuna praegu õpetatakse vaadeldud erialadel keskkonnatemaatikat peamiselt ühe-kahe eraldiseisva aine raames, on tulevikus oluline teadusharudevaheline lähenemine rohemajandusele ning roheoskuste sidumine erialaspetsiifikaga. Nii raporti koostanud eksperdid kui küsitletud ettevõtjad leidsid, et roheoskusi peaksid tulevikus omandama kõik töötajad juhi ja spetsialisti tasemel (raport keskendus kõrg- ja rakenduskõrghariduse lõpetajatele).

Lisaks roheoskuste lõimimisele õppekavade põhiainetega toob raport soovitustena välja õppejõudude oskuste arendamise, roheoskustega seotud teadus- ja koostöö tõhustamise ning vastavate täienduskoolituste loomise tööturul olevatele spetsialistidele. „Samuti tuleb Eestil jälgida ning osaleda rahvusvahelisel tasandil võrreldava rohemajanduse statistika väljatöötamisel, et paremini hinnata rohemajanduse ja rohetöökohtade arengut,“ ütles Värnik.

Raporti koostamisse olid kaasatud lisaks Eesti Maaülikooli ekspertidele ka eksperdid Säästva Eesti Instituudist ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojast.

Raportit tutvustatakse neljapäeval, 13. detsembril kell 14 Tallinnas hotell Euroopa (Paadi 5) konverentsikeskuses.