Reedel, 21. detsembril kell 12 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorandi Tõnu Leemeti väitekiri „Raskesti lõiketöödeldavate metallisulamite deformatsiooni kirjeldamine ja modelleerimine“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tootmistehnika erialal.

Masinaehituses, nagu näiteks energia- ja lennukitööstuses, kasutatakse masinaelemente ja detaile, mis peavad käitluses taluma suuri koormusi ning olema võimelised säilitama mehaanilist kandevõimet kõrgetel temperatuuridel või säilitama vastupidavuse keemiliselt agressiivses keskkonnas. Laastu tekkeprotsess ning laastu voolamine on lõiketöötlemise seisukohalt olulised tehnoloogilised protsessid. „Põhilisteks probleemideks raskesti lõiketöödeldavate metallisulamite juures on pidev voolav laast ning lõikuri kiire kulumine,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Tõnu Leemet. „Esimene on takistuseks lõikeprotsessi automatiseerimisele, pidev voolav laast võib keerduda ning sattuda ebasobivalt lõikuri ja detaili vahele, kahjustades sellega lõikurit ning mõjudes mittesoovitavalt töödeldava detaili geomeetrilistele kvaliteedile ning nõudes operaatorilt pidevat füüsilist sekkumist töötlemisel.“

Doktoritöös võeti uurimise alla kaks teadaolevalt raskesti lõiketöödeldavat sulamit ning jõuti järelduste ja tulemusteni laastutekkeprotsessi simuleerimiste võimalikkusest ja kvaliteedist.

„Et numbriline simulatsioon oleks korrektne ja lähtuks antud materjalile iseloomulikest parameetritest, peab sisendiks olema materjali mudel, mis sisaldab endas informatsiooni materjali mehaanilistest omadustest seotuna uuritava protsessiga.“

Doktoritöös püstitati eesmärgiks alustada materjali mudeli koostamisega võimalikult laia eksperimentaalsete andmete spektri põhjal. „Samuti oli töö eesmärgiks eksperimentaalselt uurida laastu morfoloogiat, lõikejõude ning nende vastavust mudeliga simuleeritule,“ rääkis Leemet. Doktoritöö tulemused ja väljatöötatud metoodika pakuvad Leemeti kinnitusel inseneridele võimalikku lahendust, kuidas praktikas käsitleda metallide plastsete deformatsioonidega seotud ülesandeid.

Doktoritöö juhendaja on Eesti Maaülikooli põllundus- ja tootmistehnika osakonna juhataja prof. Jüri Olt ning oponendid prof. Jānis Rudzītis (Riia Tehnikaülikooli masinaehitustehnoloogia instituut) ja vanemteadur Jüri Majak (Tallinna Tehnikaülikooli masinaehitusinstituut).

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Eesti Maaülikooli tehnikamajas (Kreutzwaldi 56) ruumis B136.