Kolmapäeval, 12. märtsil kell 17.00 räägib Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi veemajanduse osakonna dotsent Toomas Tamm maaülikooli kolmapäevaõhtulugude sarjas teemal „Kala, kes kasutab redelit ja lifti“. 

Dotsent Toomas Tamm rääkis, et veel mõned aastad tagasi oli valdav seisukoht, et suur enamus Eestisse ehitatud paisudest on vaja likvideerida, sest tegemist on rändetõketega: „Seda tingis kogemus, et üksikud olemasolevad kalapääsud ei olnud sobivad kudealadele tagasirändeks.“ Tamme sõnul on paari viimase aasta jooksul ehitatud mitmeid peamiselt looduslähedasi kalapääse, mille toimimisvõimet saab jälgida spetsiaalsete kalaloenduritega. „Seega on mustvalge lähenemise asemel toimunud areng, mis rahuldab ilmselt mõlemaid pooli: neid, kes hoolivad otseselt jõgede liigirikkusest, aga ka neid, kes ei soovi loobuda paisjärvede visuaalsest, majanduslikust ja puhkeväärtusest.“

Dotsent lisas, et maailmas on kasutusel väga erinevaid lahendusi: lihtsamat sorti kalarambid, visuaalselt vastakaid tundeid tekivad kamberkalapääsud, looduslähedased vooluveesängid ning isegi kalaliftid ja -tõstukid. „Igal lahedusel on omad eelised ja puudused,“ selgitas Tamm ning täpsustas, et vahel siiski ei pruugi kõigile sobivat lahendust leiduda. Põhjuseid on mitmeid, näiteks looduslähedase voolusängi mahutamiseks vajaliku vaba maalapi puudumine või olukord, kus ei suudeta kokku leppida selles, kas ja kes selles jões rännata peaks saama. „Seetõttu jõuame enam-vähem kindlasti ka selleni, et mõned paisjärved lähitulevikus kaovad ja taastatakse esialgsele lähedane voolurežiim.“

Eesti Maaülikooli kolmapäevaste teadusõhtute eesmärgiks on lähendada ja tutvustada huvilistele populaarteaduslikus valguses Eesti Maaülikooli uurimissuundi. Teadlaste ettekannetele järgneb arutelu.

Kõik huvilised on Baeri majja (Tartus Veski 4) oodatud iga kuu teisel kolmapäeval kell 17.