Neljapäeval, 15. mail tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Esta Nahkuri väitekiri „Euroopa põdra ja veise vaagna võrdlev morfoloogia sünnituse seisukohast“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal (morfoloogia). Doktoritöö tulemusel selgus, et sünnitada on lihtsam vähemaretatud veisetõugudel. 

Doktorant Esta Nahkur selgitas, et emaslooma vaagna tähtsamaid ülesandeid on osalemine sünnituses ja udara kinnitamises. „Seetõttu on üksikuid suuri järglasi sünnitavatel liikidel nagu veis ja põder luulise vaagna morfoloogia oluline. Piimalehmadel on enam arenenud udara kandmise funktsioon, kuid halvenenud on vaagna talitlus liikumisel ja sünnitusel.“ Sageli on raske sünnituse põhjuseks disproportsioon emalooma vaagna ja loote vahel. Nahkuri sõnul esineb piimaveiste seas enam rasket sünnitust holstein-friisi tõugu loomadel ning harvem vähemaretatud tõugudel. Erinevalt veistest puuduvad kirjanduses andmed raskete sünnituste kohta põdralehmadel: „Põdra kui populaarse jahilooma vaagna iseärasusi polegi seni üksikasjalikult uuritud.“

Doktoritöö eesmärgiks oli teha kindlaks vaheistmikuluu esinemine põdral, lisaks selgitada põdra ja kahe Eestis kasvatatava piimaveisetõu (eesti holsteini ja eesti maatõugu veise) vaagna morfoloogiat ning vaagna konfiguratsiooni seost raske sünnitusega. „Ilmnes, et põdra luuline sünnitustee on ühtlase läbimõõduga ja sobiva kaldenurgaga,“ ütles Nahkur. „Vaagnaliiduse aeglane luustumine, ristluu-niudeluu liigese liikuvuse säilimine ning ristluu lühidus kergendab sünnitusel loote väljutamist.“

Eesti holsteini tõugu loomade vaagen paikneb enamikul loomadest horisontaalselt ning selle suhteliselt väikesed ja madalad vaagnaavad takistavad emasloomal loote väljutamist. Eesti maatõugu lehma vaagnal on sarnasusi keskaegse lehma ja põdralehma vaagnaga – see on väikeste välismõõtudega, kuid suhteliselt avara vaagnaõõnega ning ristluu-niudeluu liiges ei luustu vananedes. „Seetõttu saab öelda, et sünnituseks sobivad paremini põdra ja eesti maatõugu lehma vaagnad,“ kommenteeris Nahkur.

Üldmõõtude põhjal ei saa veisel ega põdral luulist vaagnat eristada ei sooliselt ega vanuseliselt. „Erinevalt kirjanduse andmetest hakkas kõigi uuritud loomade vaagnate vaagnaliidus esmalt luustuma istmikuliiduse tagumises osas ning jätkus süleliiduse eesmises piirkonnas,“ selgitas Nahkur. „Tulemustele toetudes saab pöörduda veterinaaranatoomia nomenklatuuri komitee poole vaheistmikuluu ja selle alaosade ning istmikuköbru köpruste nomenklatuuri lisamiseks.“

Avalik kaitsmisistung toimub algusega kell 10.00 Kreutzwaldi 62 ruumis A-201.

Doktoritöö juhendajad on peaspetsialist Mihkel Jalakas ja dotsent Enn Ernits, oponent professor Heinrich Bollwein Zürichi Ülikoolist Šveitsist.