Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia osakonna teadlased koostöös Rootsi Uppsala Ülikooli Biokeskuse ja Iisraeli Haifa Ülikooli Evolutsioonibioloogia instituudi teadlastega viisid läbi uuringu, millest selgus, et ekstreemsetest tingimustest võetud mullabakterid tõstavad nisu vastupidavust kuivastressile.

“Uuring näitas, et need bakterid, mis saadi kõrbestunud ja tugevasti sooldunud muldadest Iisraelis, Arizonas (USA) ja Egiptusest, moodustavad nisu juurte pinnale bakteriaalse biokile, mis võimaldab saada vett kätte kuivemast mullast,” selgitas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimefüsioloogia osakonna juhataja professor Ülo Niinemets. Selgus, et bakteriaalne praiming tõstis tugeva kuivastressi tingimustes nisu produktiivsust 78% ja suurendas nisu ellujäämist ligi viis korda. Uurimuse raames töötati välja uudne analüüsimismeetod taimede bakteriaalse praimingu ja kuivastressi vastuse hindamiseks: “Meetod põhineb taimsete lenduvate orgaanililiste ühendite emissioonide intensiivsuse ja koosseisu mõõtmisel.” 

Uuringutulemused avavad uudse viisi põllumajandustaimede kasvatamiseks ulatuslikel kuivastressi all kannatavatel maa-aladel, mida senini on peetud põllumajandusese jaoks väheperspektiivseks. “Seega võib öelda, et need tulemused on oluliseks panuseks maailma toidujulgeoleku suurendamisel,” ütles Niinemets.

Uuring avaldati ajakirja PlosONE mainumbris (Timmusk et al., 2014, vol. 9, e96086).