Äsja ilmus ajakirja Eesti Loodus erinumber Peipsimaa kohta, mis tasub kotti pista igal kultuurihuvilisel, kes sinnakanti ringi vaatama satub. 80-leheküljeline number lahkab Peipsiga seotud teemasid seinast seina, põhirõhk on aja- ja kodulool, ent üksipulgi on luubi all ka loodus ja matkamisvõimalused. 

Kodulooliste kirjutiste seas väärivad esile tõsta põhjalikud ülevaated ainulaadsest vanausuliste kultuurist (Toomas Jüriado), kohalikust erakordsest rahvuse- ja kultuurikirevusest (Marju Kõivupuu), maastiku ja inimkultuuri seostest (Taavi Pae), Peipsi muistsest laevandusest (Liisa-Lota Kaivo), kalanduse ajaloost ning von Baerist kui korraloojast Peipsi kalanduses (Erki Tammiksaar). Tänapäeva kalurite elu-olu peegeldab Rainer Kerge üksikasjalik intervjuu Peipsi kalameeste pealiku Urmas Pirkiga. Mõistagi ei saa mööda valupunktidest koostöös tujuka idanaabriga (Külli Kangur, Eeva Kirsipuu)

Looduseteema all on tutvustatud näiteks Eesti suurimat, kogu Euroopas ainulaadse elustikuga Peipsiveere kaitseala, mis hõlmab Emajõe suursoo, Piirissaare ja nendevahelise rannikuala (Madli Jõks), Peipsi-ääre matkaradasid (Katre Palo), väljasuremisohus vääriskala rääbist (Külli ja Andu Kangur), Peipsi kalda põnevamaid taimharuldusi (Ülle Kukk) ning Kallaste panga Kesk-Devoni paljandit, millest geoloogiahuvilisel on võimatu ükskõikselt mööda minna (Rein Einasto).

Ilukirjanduslike sugemetega paikkonna-mõtisklused Nils Niitra, Tiit Kändleri ja Jaak Kikase sulest võimaldavad “edasijõudnutel” süveneda Peipsisse kui mõtte- ja eluviisi.

Loomulikult leiab ajakirjast korraliku piirkonna kaardi, mis seob kirjutised ühtseks tervikuks ja on hea teejuht, et kõik loetu oma silmaga üle vaadata.