Reedel, 29. augustil kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Diana Laarmanni väitekiri „Metsaökosüsteemi taastamise seire ja analüüs“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

Intensiivne metsade majandamine on põhjustanud metsade struktuuri ja liigilise koosseisu lihtsustumist ning muutnud looduslike häiringute dünaamikat,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Diana Laarmann, lisades, et metsi oskuslikult majandades saab vähendada majandamisvõtete negatiivset mõju elurikkusele ja säilitada metsaökosüsteemide looduslikke funktsioone.“ Laarmanni sõnul on ökoloogilise taastamise eesmärk kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud ökosüsteemides loodusliku taastumise protsesse.

Doktoritöös käsitleti metsaökosüsteemide taastamist Eestis, hõlmates nii kaevandamisega rikutud alade taasmetsastamist kui ka loodusmetsade struktuurikomponentide tekitamist madala loodusväärtusega aladele ning aladele, kus loodusliku taastumise protsess on aeglane. Töö otsesteks eesmärkideks oli uurida puistute looduslikkuse indikaatoreid ning hinnata puistute looduslikkust, määrata puistus üksikpuu suremist mõjutavad faktorid, analüüsida looduslikkuse taastamise võtete mõju puistu dünaamikale ja elurikkusele ning analüüsida kaevandamisjärgsel taasmetsastamisel tekkinud ökosüsteemi.

„Puude suremise hindamine võimaldab paremini aru saada metsaökosüsteemi struktuurist ja seal toimivatest protsessidest,“ selgitas Laarmann, lisades, et doktoritöös leiti, et surnud puidu kogus, surnud puude ruumiline paiknemine puistus, samuti suremise kiirus ja põhjused on tihedas seoses puistu looduslikkusega – suremise põhjuste mitmekesisus on suurem looduslikus seisundis puistutes ning samuti on surnud puude paiknemine sellises puistus rohkem hajutatud.

Doktoritöös väljatöötatud indeksid pakuvad võimalusi paremini hinnata puistu looduslikkust ja seejuures eristada puistus toimunud hiljutisi häiringuid. Ühetaolistes keskealistes okaspuupuistutes läbi viidud looduslikkuse taastamise võtete kasutamise järel puistustruktuur mitmekesistus, näiteks suurenes lagupuidu tekitamise võtte korral surnud puidu maht. Loodusliku uuenduse arvukus oli kõrgeim pindalalt suuremas häilus ning ülepõletatud häilu korral. „Taastamisvõtted avaldasid erinevatele liigirühmadele erinevat mõju: rohttaimede mitmekesisus suurenes enim ülepõletatud häilu korral, sammalde mitmekesisus lagupuidu tekitamise korral, samblike mitmekesisus suurenes enim häilu tekitamisel, ülepõletatud häilu korral mitmekesisus aga vähenes,“ kommenteeris doktorant. „Kontrollaladest eristus kõige rohkem rohttaimede, sammalde ja samblike puhul häilu ülepõletamise võte.“

Samuti võib öelda, et mardikaliste suurenenud arvukus ja liigiline mitmekesisus on puistu valgustingimuste muutuse ning elupaikade lisandumise otsene tulemus. Võrreldes ühe taastamisvõtte rakendamisega suurendab erinevate taastamisvõtete üheaegne kasutamine puistu heterogeensust ja tänu sellele suureneb ka elurikkus. „Kaevandamisjärgse taasmetsastamise eesmärk on taastada ökosüsteemide kaevandamiseelne olukord,“ sõnas Laarmann. „Üldjuhul on võimatu taastada minevikus olnud seisundit, sest kaevandamisega on kasvupinnast täielikult muudetud ning tihtipeale areneb seal välja hoopis uudne ökosüsteem.“ Laarmanni kinnitusel põhineb taastamisedukuse hindamine mullanäitajate dünaamika, liigilise mitmekesisuse, taimkatte struktuuri ja ökoloogiliste protsesside uurimisel. „Endise kaevandamisala mullad erinesid tüüpilistest metsamuldadest ja seetõttu on seal taimestiku arenguks tekkinud teistsugused tingimused, samuti erinesid sealsed taimekooslused tüüpilistest metsas esinevatest kooslustest.“ „Ala looduslikule arengule jätmine võib taastamisel olla oluline alternatiiv metsaistutamisele, eriti juhul, kui rikutud ala on väike ja ümbritsetud loodusliku taimkattega ning kui alale pole määratud soovitavat eesmärki ning taastumise tähtaega,“ lisas Laarmann.

Avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5 – 2A1. Doktoritöö juhendajad on Dr. Henn Korjus ja Dr. John A. Stanturf (USA) ning oponent Prof. Ioan Vasile Abrudan (Transilvania University of Brasov, Romania).