Reedel, 26. septembril tähistatakse Järvseljal Eesti esimese metsakaitseala – Järvselja ürgmetsa – 90. aastapäeva.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask rääkis, et Järvselja ürgmets on Eesti esimene metsakaitseala, mis loodi 1924. aastal varsti pärast õppemetskonna moodustamist professor A.Mathieseni initsiatiivil, ja sellest ajast on kaitsealune mets seal inimtegevusest puutumata: „Selle aja jooksul ei ole seal toimunud enam mingisugust metsamajanduslikku tegevust.“

„Tänapäeval on Järvselja ürgmets ülioluline teadusele ja looduskaitsele üldiselt – eelkõige on ürgmetsast saanud tähtsaim metsa loodusliku arengu uurimisobjekt,“ ütles Kask, kelle hinnangul on Järvselja näol tegemist kõige rohkem läbi uuritud metsaosaga Eestis. „Järvseljal on tehtud hulgaliselt metsa takseertunnuste, alustaimestiku, sammalde, mulla ja loomastiku uuringuid.“ Lisaks teaduslikule panusele on Järvselja ürgmetsa juures mõeldud ka loodushuvilistele: „Üha enam mõeldakse sellele, kuidas ürgmetsa väärtusi ka laiemalt tutvustada – ürgmetsa piirile rajatud laudtee äärde on paigaldatud infostendid, samuti on ürgmets üks National Geographicu kollase akna objekte.“

Esialgu ajutise looduskaitse reservaadina loodud eakate männi, kuuse, haava ja sanglepa enamusega puistutega ala kogusuurusega 12,8 ha kanti ametlikult looduskaitse registrisse alles 1936. aastal. 1959. aastast võeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogilise kaitsealana arvele Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Aastal 2006 moodustati Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu männikut (kokku 184,4 ha).

Tähtsündmuse puhul toimub Järvselja jahilossis konverents, kus räägitakse sihtkaitsevööndite moodustamisest Eestis, kaitset vajavatest elupaikadest ja nende kaitse korraldamisest, ürgse metsa lõhnast, dünaamikast, taimestikust ning metsa väärtustest.