Doktoritöö: Bacillus smithii sobib probiootiliseks söödalisandiks
27. novembril kaitses Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorant Indrek Suitso oma väitekirja „Bacillus smithii TBMI12 sobivusest probiootiliseks söödalisandiks” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal (mikrobioloogia).
Doktoritöös uuriti bakteri Bacillus smithii TBMI12 sobivust probiootiliseks söödalisandiks – selleks isoleeris töögrupp selle sporogeense ja termofiilse tüve ning oletas, et see võiks sobida probiootikumiks. „Kuna töö üldiseks eesmärgiks oli välja töötada Bacillus smithii TBMI12 endospooridel põhinev söödalisand ning hankida selle tootmiseks ja turustamiseks ametlik heakskiit, tuli tõestada nii ohutus kui ka tõhusus,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Indrek Suitso. Doktoritööga sooviti leida vastused küsimustele, kas bakter suudab koloniseerida loomade seedekulglat, kas endospooride manustamine on loomadele ohutu ning kas uuritav bakter mõjutab elusorganismis patogeene antagonistlikult.
Vastuste leidmiseks viidi läbi ohutus-, koloniseerimis-, tolerantsi- ning nakkuskatsed hiirte ja sigadega: „Nende tulemuste põhjal võib väita, et korduvate dooside abil on võimalik loomade seedekulglat koloniseerida ning see ei põhjusta negatiivseid tagajärgi, nagu näiteks kaaluiibe langust, drastilisi muutusi seedekulgla mikroflooras või selle bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.“ Suitso sõnul näitas nakkuskatse, et seedekulgla eelnev koloniseerimine Bacillus smithii TBMI12 endospooridega vähendab Salmonella Enteritidisega nakatumise tõenäosust ning aeglustab patogeneesi kulgu.
„Seega võib saadud tulemuste põhjal väita, et Bacillus smithii endospooride kasutamine probiootilise söödalisandi osana on ohutu ning väärib edasist uurimist.“
Doktoritöö juhendajad on professor Arvo Viltrop ja doktor Allan Nurk, oponent dr. habil. Pawel Janczyk Berliini Vabast Ülikoolist Saksamaalt.