27. veebruaril kaitses Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Liina Edesi oma väitekirja „Erinevate viljelusviiside mõju mikroobide koosseisule ja aktiivsusele mullas” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.

Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on taheda veisesõnnikuga väetamise, külvikorras kasvava kultuuri ning pestitsiidide mõju mullas elavate mikroobide arvukusele ning aktiivsusele. 

„Uurimistulemustest selgus, et bakterite üldarv, pärmide ja denitrifitseerijate arvukus ja mikrobioloogiline aktiivsus oli suurim mahepõllumajanduslikus sõnnikuga väetatud variandis ja madalaim mahepõllumajanduslikus sõnnikut mitte saanud variandis,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Liina Edesi. Uuringute käigus leiti, et veisesõnnikul oli positiivne mõju nii mesofiilsetele eosbakteritele, nitrifitseerijatele, tselluloosilagundajatele ja seda isegi tavapõllumajanduslikus variandis, kuna nende arvukus oli selles variandis suurem kui veisesõnnikut mitte saanud mahepõllumajanduslikus variandis. Sõnnikuga väetatud mullal avaldus ka suurem hallitusseente  allasurumise võime.

Katsetulemuste põhjal võib järeldada, et ristiku kasvatamine külvikorras soodustas nii hallitussente,  nitrifitseerijate kui ka tselluloosilagundajate arengut mullas. Samal ajal kaera kasvatamine pärssis teatud hallitusseente arvukust, soodustades samal ajal nende seentega antagonistlikus suhtes olevate pärmide arengut.

Tavapõllumajanduslikus variandis vähendas intensiivne pestitsiidide kasutamine bakterite üldarvu, mesofiilsete eosbakterite, hallitusseente, pärmide, denitrifitseerijate arvukust ning mikrobioloogilist aktiivsust mullas. „Järgmisel kasvuperioodil, kui pestitsiidide kasutamine oli väiksem, mikroobide populatsioon ja mikrobioloogiline aktiivsus mullas taastusid ja jäid praktiliselt samale tasemele, mis oli mahepõllumajanduslikus sõnnikuga väetatud variandis,“ selgitas Edesi ning lisas, et katses kasutatud pestitsiidid ei omanud olulist mõju nitrifitseerijate ja aktinomütseetide arvukusele mullas.

Läbiviidud uurimistööst järeldus, et taheda veisesõnniku kasutamine külvikorras suurendab mikrobioloogilist aktiivsust ning mikroobide arvukust mullas, samal ajal pärssides Fusarium spp. seente arengut. Hallitusseente (sh. Fusarium spp.) arvukus mullas väheneb ka kaera kasvatamise korral. Kuigi uurimistöös taimehaiguste, -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks kasutatud pestitsiidide tagajärjel mikroobide arvukus ning aktiivsus mullas vähenes, selgus, et kasutatavate pestitsiidikoguste vähenedes oli mikroobide populatsioon võimeline taastuma.

Doktoritöö raames viidi 2007–2013. aastal läbi põldkatse, milles uuriti viieväljalises külvikorras mahepõllumajandusliku (sõnnikuga ja sõnnikuta) ja tavapõllumajandusliku (sõnniku, mineraalväetiste ja pestitsiididega) viljelusviisi mõju mullas elavate mikroobikoosluste mikroobide arvukusele (bakterite üldarv, hallitusseened, pärmid, Fusarium spp., mesofiilsed eosbakterid, nitrifitseerijad, denitrifitseerijad, aktinomütseedid,  azotobakterid ja tselluloosilagundajad) ja mulla mikroobsele biomassile ning mikrobioloogilisele aktiivsusele.

Doktoritöö on suunatud nii põllumeestele, teadlastele kui ka teistele huvigruppidele. Teadustöö olulisus seisnes selles, et eelnevalt ei ole Eestis samalaadset pikaajalist uuringuid läbi viidud. Saadud tulemuste põhjal kerkisid ülesse mitmed olulised hüpoteesid, mis vajavad edaspidiste uuringute käigus tõestamist.

Doktoritöö juhendajad on Dr. Enn Lauringson ja DSc. Agr. Malle Järvan ning oponent Dr. Helena Kahiluoto (Principal Research Scientist, MTT Agrifood Research, LUKE Natural Resources Institute Finland).