Kolmapäeval, 22. aprillil toimub Eesti Maaülikoolis IX Magistrantide teaduskonverents „Inimene ja tehnoloogia“. Konverentsil käsitletakse teemasid tootmistehnika, ergonoomika ja energiakasutuse valdkonnast. 

Konverentsi plenaaristungil teevad ettekanded Indrek Pomerants teemal „Süvaveepumba juhtimisrežiimi mõju elektrienergia erikulule joogivee tootmisel“, Rauno Müürsepp teemal „Luu-lihaskonna vaevused ning funktsionaalne seisund maa- ja linnaliini bussijuhtidel“ ja Tõnis Siht teemal „Fotobioreaktorite eelised ja puudused“.

Indrek Pomerants tegeleb oma magistritöö „Elektrienergia kulu optimeerimine puurkaevpumpla näitel“ raames joogiveetootmise uurimisega. „Teatavasti ei saa elu ilma joogiveeta eksisteerida,“ selgitas Pomerants. „Põhiline kuluallikas, mis määrab vee hinna, on joogivee tootmisel elektrienergia – valdavalt tagatakse linnade, asulate ja väiksemate üksuste joogivee varustus põhjavee sügavamatesse kihtidesse rajatud puurkaevudega, millest pumbatakse joogivesi süvaveepumba abil veevarustussüsteemi.“ Seega saab öelda, et mida vähem me kulutame elektrienergiat vee pumpamiseks, seda odavam on iga pumbatud liitri hind. Indrek Pomerants uurib erinevaid pumplate juhtimismeetodeid, selgitamaks välja parimat lahendust kulude kokkuhoiuks (näiteks läbi rõhu alandamise asula veevõrgus ning pumba üleliigsete käivituste arvu vähendamise).

Rauno Müürsepp selgitas luu-lihaskonna vaevusi ja funktsionaalset seisundit maa- ja linnaliini bussijuhtidel: Bussijuhi töö on vastutusrikas, nõuab suurt tähelepanu ja süvenemist ning toimub pidevas sundasendis.Müürsepp rääkis, et bussijuhi töö on monotoonne, sundliigutustega ning pidevas müra ekspositsioonis. „Peamised koormatud kehapiirkonnad on kaela-õlg, käed ja alaselg,“ lisas ta ning kommenteeris, et läbiviidud uuringust selgus, et tööpäeva jooksul bussijuhtide parema kehapoole lihastoonus langes, kaela liikuvus paremale suurenes.

Tõnis Siht tutvustab enda ettekandes jällegi mikrovetikate kasvatamiseks kasutatavate erinevat tüüpi fotobioreaktorite eeliseid ja puuduseid. Ta toob välja põhilised vead, mis esinevad olemasolevatel reaktoritel ning see teadmine on võetud aluseks uue fotobioreaktori projekteerimisel. „Minu töö olulisus seisnebki olemasolevate lahenduste puuduste parandamisel uudse lahendusega, et kiirendada mikrovetikate kasvu ja saagikust,“ ütles Siht.

Plenaaristung toimub kell 10.15 Eesti Maaülikooli tehnikamajas (Kreutzwaldi 56) ruumis A204. Sektsioonistungid algavad kell 12.00: tootmistehnika sektsioon ruumis B136, energiakasutuse sektsioon ruumis A204 ning ergonoomika sektsioon ruumis A107.

Ettevõtmise eesmärgiks on üliõpilaste uurimistulemuste esitamine ja arutelu ning esinemisvõimaluse pakkumine magistrantidele.

Konverentsi kava: http://te.emu.ee/struktuur/energeetika-osakond-ek/konverentsid/magistrantide-teaduskonverentsid/ix-mag-konverents-22042015/kava/

Kogumik: https://fail.emu.ee/index.php/s/EqxaeF5sinav6bv