15. juunil kell 10.15 tuleb kaitsmisele Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Tõnu Tõnutare väitekiri „Aedmaasika viljade antioksüdatiivsete omaduste mõjutamise võimalustest ja metoodilistest aspektidest nende määramisel“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.

„Sordiaretuses hinnatakse uute maasikasortide puhul eelkõige saagikust, haiguskindlust, viljade suurust ja maitset, samas kui erinevate sortide antioksüdatiivsetele omadustele on pööratud vähem tähelepanu,“ rääkis Tõnutare.  Aedmaasika viljad sisaldavad tervisele kasulikke, antioksüdatiivsete omadustega bioaktiivseid ühendeid, millest olulisemad on antotsüaanid, askorbiinhape, ellagitanniinid, erinevad fenoolsed ühendid, foolhape, vitamiin E jt.

„Nende ühendite sisaldus sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu sordiomadused, kasvatustehnoloogia, taime varustatus kasvamiseks vajalike toiteelementidega ja säilitustingimused, kommenteeris Tõnutare. Nii uuriti doktoritöös aedmaasika antioksüdatiivsete omaduste mõjutamise võimalusi kasvatus- ja säilitustehnoloogiliste võtete abil.

Doktoritöö käigus selgus, et maasikataimede istutuseelne leotamine täiendväetises, mis sisaldas fosforit traditsioonilise fosfaatiooni asemel fosfitanioonina, suurendas oluliselt nii maasika viljade antotsüaanide kui ka askorbiinhappe sisaldust.

Säilitustehnoloogiatest uuriti töös passiivselt modifitseeritud atmosfääri mõju: „Selgus, et madala hapniku- ja kõrge süsihappegaasisisaldusega säilituskeskkonna mõju oli sordispetsiifiline - nimetatud säilituskeskkond tagas ‘Polka’ ja ‘Honeoye’ viljade antioksüdatiivse aktiivsuse säilimise 5-päevase säilitusperioodi jooksul.“

Doktoritöös hinnati ka Itaalia sordiaretusfirma Vivai Mazzoni Ltd poolt Põhja- ja Ida-Euroopa jaoks aretatud seitsme uue maasikasordi bioaktiivsete ühendite sisaldust ja antioksüdatiivset aktiivsust. Selgus, et askorbiinhappe ja antotsüaanide sisaldus erinevate sortide vahel erines üle kahe korra ja antioksüdatiivne aktiivsus kuni 40%. Kõige silmapaistvamaks sordiks osutus ‘Marmolada’, mida iseloomustasid nii suur askorbiinhappe- ja antotsüaanide sisaldus kui ka kõrge antioksüdatiivne aktiivsus.

Muu hulgas jõuti uurimustöös järeldusele, et Eestis mahetehnoloogiaga kasvatatud maasikatel ei pruugi olla kõrgemat antioksüdatiivset aktiivsust võrreldes tavaviljeluses toodetud viljadega.

Tõnutare kommenteeris, et antioksüdatiivsete omaduste määramisel on üheks probleemiks standardiseeritud meetodi puudumine. Üheks doktoritöös uuritud küsimuseks oli maasikate analüüsil kasutatava antotsüaanide kogusisalduse määramise spektromeetrilise meetodi puhul kasutatava molaarse absorptsiooni koefitsiendi korrektne valik: „Sõltuvalt selle koefitsiendi väärtusest võivad esitatud antotsüaanide sisaldused erineda rohkem kui poole võrra.“

Avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5 ruumis D239.  Doktoritöö juhendajad on dotsent Ulvi Moor ja prof. Dr. Lech Szaidak (Poola Teaduste Akadeemia), oponent Dr. Reijo O. Karjalainen (Department of Biosciences, University of Eastern Finland, Soome).