Reedel, 21. augustil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Priit Põllumäe väitekiri „Eesti erametsaomanike koostöö analüüs“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

Priit Põllumäe selgitas, et metsaressursside säästev kasutamine on oluline, sest mets pakub paljusid inimestele vajalikke tooteid ja teenuseid: „Just seetõttu on oluline, et metsi majandataks selliselt, et inimesed saaksid osa elurikkusest ning nende vajadused puidu ja metsaandide järele oleksid täidetud nii praegusel ajal kui ka tulevikus.“ Kui metsaomandid on väikesed ja mets kuulub väga paljudele omanikele, siis võib metsade jätkusuutlik majandamine olla keeruline: „Eesti erametsad kuuluvad ligikaudu 97 000 omanikule, kellest 93 000 on eraisikud. Keskmine erametsaomandi pindala on Eestis ligikaudu 10 hektarit.“ Sellise killustatuse juures võiks metsade säästlikul majandamisel abiks olla metsaomanike omavaheline koostöö – metsi majandatakse üheskoos.

Võrreldes paljude teiste Ida-Euroopa riikidega on Eestis toimunud arengud väga märkimisväärsed. „Riik on ühistegevuse olulisust rõhutanud ja soodustab seda ka mitmesuguste toetusmeetmetega. Selleta ei oleks metsanduslik ühistegevus nii tublisti arenenud,“ ütles Põllumäe. „Sellegipoolest ei ole erametsaomanike huvi ühistegevuse vastu suur: vaid väike osa (6-8%) metsaomanikke on metsaomanike organisatsioonide ehk metsaühistute liikmed.“ Metsaomanike passiivsuse põhjuseid on doktorandi sõnul mitmeid: viimase veerandsaja aasta jooksul on maa uuesti erakätesse läinud ning suur hulk maaomanikke ei ole metsandusküsimustega piisavalt kursis või puudub neil konkreetse metsaga isiklik seos, samuti on metsaomanike eesmärgid ja väärtushinnangud väga mitmekesised ning ajas muutuvad. „Kuna metsaomanike koostööl metsaühistutes on peamiselt majanduslik sisu, siis võib see paljudel juhtudel minna vastuollu metsaomanike tegelike eesmärkidega.“ Ka on metsaomanike koostööd puudutavates Eesti seadustes ja regulatsioonides metsaomanike mitmekesiste eesmärkidega vähe arvestatud ning seetõttu on metsapoliitikas seatud eesmärke keeruline saavutada. „Nii metsaühistud kui ka riik on seetõttu väljakutse ees, kuidas ühistegevust enam laiendada ning killustatud eraomandi nõrkused tugevusteks pöörata,” sõnas Põllumäe.

Doktoritöö juhendaja on Dr. Henn Korjus ning oponent Prof. Florin Ioras (Buckinghamshire New University, United Kingdom).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 Tartus Kreutzwaldi 5 ruumis 1B27.ye