Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri osakond osaleb võtmepartnerina BlueHealth projektis, mille eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu „sinise infrastruktuuri“ ehk looduslike ja inimtekkeliste veekogude ning inimeste tervise ja heaolu vahelisi seoseid.

Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna juhataja professor Simon Belli sõnul on nö rohelise infrastruktuuriga seotud palju projekte, samas kui sinine infrastruktuur on saanud vähe tähelepanu, ning seda hoolimata sellest, et inimestel meeldib olla veekogude – mere, järvede, jõgede – läheduses ning harrastada veega seotud tegevusi. Mitmed uuringud on näidanud, et veekogude lähedal elavad inimesed on keskmisest tervemad. Seetõttu on projekti käigus kavas Euroopa linnades testida Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuriosakonnas välja töötatud veekogude juurde kutsuvaid disaini- ja planeeringulahendusi, muuhulgas laudteid, linnuvaatlustorne, ratastooliga ligipääsu võimaldavaid rajatisi.

Kuna projekti fookuses ei ole mitte keskkond, vaid just nimelt inimeste tervis ja heaolu, siis on kavas analüüsida veekogusid külastatavate inimeste käitumist ja hinnanguid enda tervisele enne ja pärast nende objektide kasutamist. Eestis on sellised katseobjektid planeeritud Kopli poolsaarele Tallinnas ning Anne kanali äärde Tartus – kummagi testi läbiviimisele eraldatakse kuni 20 000 eurot. Peale selle on kavas luua rajatisi virtuaalsetes keskkondades ning analüüsida inimeste hinnanguid nendele läbi kolmemõõtmelise digitaalse maastikuteatri.

„Kui alles paarkümmend aastat tagasi võisid veekogud olla unarusse jäetud, siis viimase aja trend on, et näiteks endised tehaste veega varustamiseks mõeldud kanalid võetakse kasutusele paadikanalitena, mille äärde planeeritakse atraktiivset avalikku ruumi, nt rekreatiivset jalutusala või kohvikurida – vesi on muutunud väga kutsuvaks,“ kommenteeris professor Simon Bell.

BlueHealth’i projekti on kaasatud üheksa partnerit, nende hulgas eri ülikoolid ja teaduskeskused ning Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Projekti kogueelarve on 5,9 miljonit eurot, millest Eesti Maaülikoolile on projektiga seotud tegevuste elluviimiseks eraldatud umbes 850 000 eurot.