Viimastel aastatel on Võrtsjärvel sisuliselt ära jäänud kevadine suurvesi, mistõttu on suvise, põhiliselt aurumisest tingitud languse tõttu ka sügisene veetase järves jäänud väga madalaks. Madal veetase avaldab Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul aga olulist mõju järve elustikule, samuti piirkonna majandusele. 

Eesti Maaülikooli teadlased Ain Järvalt ja Lea Tuvikene räägivad, et lisaks eelmise aasta ekstreemsetele tingimustele oli ka tänavune aasta Võrtsjärve jaoks eriline: „Kui pikaajaline oktoobri keskmine veeseis Rannu-Jõesuu mõõdupunktis on 29 cm üle graafiku nulli, siis tänavu oktoobri keskpaigas oli veetase üle poole meetri madalam: -28 cm.“ Ka eelmise aasta oktoobri keskmine tase oli küllaltki madal. Oktoobri pikaajalisest kuu miinimumist jääb siiski veel puudu ligi 60 cm. Teadlased selgitasid, et madal- ja kõrgveeperioodid vahelduvad Võrtsjärves umbes 30 aastaste tsüklitena ning just praegusel ajal võiks olla kõrgvee periood: „Siiski esineb kõrgvee perioodil üksikuid madala veetasemega aastaid.“

Võrtsjärve elustiku seisund oleneb Järvalti ja Tuvikese kinnitusel kõige rohkem veetasemest, mille keskmine sesoonne amplituud on 1,4 m ja mis põhjustab kuni kolmekordset veemahu muutust järves. Silmnähtavad muutused on viimase 40 aasta jooksul toimunud järve suurtaimestikus: „Eutroofsele järvele iseloomulik kaldavee- ja veesisene taimestik ümbritseb juba praktiliselt katkematu vööna kogu järve, kitsas tuulte eest varjatud lõunaosas on aga veesisene taimestik levinud kogu avavee-alal.“ Teadlased lisasid, et suurtaimestiku liigiline mitmekesisus on järves vähenenud ning pilliroo ja tähkja vesikuuse alad on laienenud – veetaimed hõivavad juba 23% järve pindalast. „Madala veeseisu aastad ainult soodustavad suurtaimestiku levikut, kõige silmatorkavam pikaajaline muutus Võrtsjärve taimestikus on olnud just roostike juurdekasv.“

Roostikuvööndi pidev laienemine omab enamasti negatiivset mõju järve elustikule. „Samuti on piirkonniti takistatud järvel majandustegevus, eeskätt turismindus ja veeliiklus,“ sõnasid teadlased. Ain Järvalt täpsustas: „Järve majandusele on mõju eeskätt paadiliikluse kaudu – peamiselt kutselistele kaluritele, kuid ka harrastajatele, kes mootorpaati kasutavad. Paljud kanalid on nii madalad, et raske on paadiga ligi saada. Esiteks on kaluritel pikk maa näiteks kalakaste tassida, samas on kanalite suudmetesse madala veega kandunud setete tõttu paljudes kohtades suuremate paatidega üldse võimatu sisse pääseda. Kindlasti vajavad kaldale tuleku kanalid seetõttu süvendamist ning see on küllaltki kulukas.“

Teadlased rääkisid ka, et katkematu ja tihe roostikuvöönd takistab näiteks kaladel juurdepääsu kaldalähedastele luhaaladele, mis on osade oluliste tööndusliikide kudealad. Mitmeaastane roostik muutub nii tihedaks, et pole enam läbitav ei suurtele ega väikestele kaladele, mistõttu on päris ulatuslikud litoraalialad langenud kalade levikualast välja.“ Järvalti ja Tuvikese hinnangul avaldab see kõige suuremat mõju Võrtsjärve kalanduse jaoks oluliste kalaliikide (haugi ja latika) kudemistingimustele rannaäärsetel luhtadel. Mitmel pool on rannaäärsed luhad veel roostikust vabad, kuid järve poolt pole kaladel füüsiliselt võimalik läbi tiheda, sageli mitmesaja meetri laiuse roostiku sinna kudema pääseda. „Madalaveelistel aastatel jäävad need ulatuslikud roostikuvabad kaldalähedased, tavaliselt tarnaga kaetud alad, Võrtsjärves kuivale.“ Madala veega ulatub järvepoolne roostiku piir kaldast niivõrd kaugele, et eeltoodud kalaliikidel ei ole kudemine enam võimalik, kuna roostikust järve pool puudub sobiv substraat ning vesi on kudemiseks liiga sügav. Tihe roostik on elualaks kõlbmatu ka lindudele nagu tuttpütile, hallhaigrule ja sukelpartidele: „Viimased eelistavad just roostiku vahele jäävaid vaikseid ja varjulisi vabavee-alasid.“

Kui pilliroovöönd aja jooksul laieneb seni kaldani avatud rannaalade ette, sulgedes intensiivse veemassi liikumise, toimub pilliroovööndi taha jääva ala väga kiire mudastumine. Randade avamiseks tuleks sel juhul kasutada juurestiku füüsilist hävitamist. Teadlaste sõnul tuleks järveelustiku toetamiseks eemaldada roostikku eeskätt kohtades, kus oleks vaja tagada kalade ligipääs koelmutele ning olemasolevate paadikanalite ja traditsiooniliste suplusalade piirkonnas.

Tuvikene: „Madala vee aastatel tuleb teravalt päevakorrale ka järve veetaseme kunstliku reguleerimise teema, kuid praeguseks on see võimatu juba Euroopa Liidu seaduste valguses, kus eesmärgiks on võetud veekogude loodusliku oleku säilitamine või taastamine.“