Reedel, 12. veebruaril kell 10 vaatab keskkonnaminister Marko Pomerants Varnja piirivalvekordoni juures üle ning vabastab loodusesse merikotka, kes sattus Eesti Maaülikooli ravile seoses pliimürgistusega. 

„Igal aastal toob intensiivne jahiperiood koheselt kaasa haigete või surnud merikotkaste leide loodusest,“ rääkis loomaarst ja Eesti Maaülikooli doktorant Madis Leivits. „Enamikul juhtudel on nende kotkaste haiguse või surma põhjuseks pliimürgistus, sest nad on tarbinud jahitud ulukiliha, mis on saastunud pliiga.“ Leivits rõhutas, et selline lindudele enamasti surmav plii pärineb kuulidest ja haavlitest, mis on kasutusel jahinduses: „Kuigi plii on lindudele väga surmav juba väga väikses koguses, pole see ka inimesele ja teistele loomadele kaugeltki ohutu.“ Leivitsa sõnul ohustab pliimoonaga jahitud ulukiliha tarbimine ka inimese tervist, kuna sellel on negatiivne mõju praktiliselt kõigile elundsüsteemidele, sh vaimsetele võimetele. Leivits paneb jahimeestele südamele, et jahipidamisel kasutataks keskkonnale ja elusorganismidele ohutumat pliivaba laskemoona. 
 
Üldise kurva hooajalise merikotkaste pliimürgistuse taustal on Leivitsal hea meel, et Eesti Maaülikooli loomakliinikus on õnnestunud veel üks pliimürgistusega merikotkas elule tagasi aidata.  „Linnu päästis Tartumaa jahimeeste kiire käitumine – haige lind toimetati ruttu kliinikusse, kus ta sai agressiivset ravi plii ning mürgistusega kaasnevate komplikatsioonide vastu. Lind on nüüdseks hetkeks terve ja treenitud ning valmis minema tagasi loodusesse.“ Samas märkis loomaarst, et viimane nädal lisab statistikasse veel mitmeid surnud linde – ühte kliinikusse jõudnud kotkast ei õnnestunud päästa, homme peaks aga Leivitsani jõudma seitse surnud lindu Saaremaalt. 
 
Aastas jõuab Leivitsa kätte üle kümne abivajava merikotka, kellest enamus on paraku juba surnud. 2105. aastal jõudis tema hoole alla neli elusat lindu, kellest kaks õnnestus terveks ravida ja loodusesse tagasi lasta, üks lind eutaneeriti, sest tal oli mitu vana lahtist luumurdu, ning üks lind suri kaugele arenenud mürgistuse tõttu. Loomaarst kardab, et kuna merikotkas on pelglik liik, kes elab inimestest eemal, siis võib tegemist olla jäämäe tipuga: „Tõenäosus merikotkast leida on madal – läbi viidud katsetes on surnud lindude looduskeskkonnast leidmise tõenäosus olnud alla 1%.“

Merikotka vabastamisele on oodatud kõik huvilised, kes sooviksid kotkast lähemalt näha ning tunnistada tema majesteetlikku lendu tagasi vabadusse. Leivits avaldas lootust, et kuna patsiendi näol on tegemist täiskasvanud emalinnuga, peaks ta peatselt hakkama pesa ehitamise ja järelkasvu saamisega tegelema.

Video ühest mürgistusega kotkast maaülikooli loomakliinikus.