Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlaste mõõtmistulemused Vooremaa järvedes – Saadjärves, Soitsjärves ja Kaiavere järves – viitavad mai alguse soojadest ilmadest tingitud fütoplanktoni ja teiste vetikate vohamisele. Järvede tervise halvenemise ühe indikaatorina on õitseng põhjustatud sellest, et järvedele on valgalalt ainete sissevool suur.

Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott selgitas, et Vooremaa järvede kallastele on praegu uhutud kollakad, pruunikad ja rohekad vee pinnal heljuvad kämbud ning kohati on vesi hägune. „Kevadeti on veesambas rohkem toiteained, mis kogunevad sinna sissevooludest, järve põhjast jm. Rohkem on neid seepärast, et talvel on tarbijaid vähem,“ rääkis Ott. „Kui valgust on küllaga, siis hakatakse toiteaineid vee soojenedes järjest enam kasutama – kevadeti arenevad niimoodi kiiresti mikrovetikad, moodustades taimse hõljumi, fütoplanktoni.“

Tavaliselt on kevadises jahedas vees fütoplanktoni areng mõõdukas ja veeõitsengut ei tekita, kuid väga soojad ilmad on tinginud pinnavee soojenemist järvedes 17 kraadini Saadjärves ning lausa 20 kraadini Kaiavere järves, mis on omakorda kiirendanud fütoplanktoni ja teiste vetikate arengut: „Kaldavee heljum koosneb Saadjärves peamiselt niitjatest rohevetikatest ning tavaliselt põhjas või taimedel/kividel elutsevatest ränivetikatest, nende seas on ka üksikuid sinivetikaid.“ Professori kinnitusel on avavesi hapnikuga üleküllastunud (mõõdetud maksimaalne – 153 %) ja selle pH on kõrge (9,1), mis mõlemad näitavad väga intensiivset mikrovetikate arengut. „Vee läbipaistvus sügavaimas kohas pole võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud,“ lisas Ott ning avaldas arvamust, et oletatavasti kasutatakse toiteainete varu ruttu ära ja olukord paraneb sõltumata edasisest veetemperatuuri tõusust kevade jooksul.

Vooremaal asuv Soitsjärv on madal, taimerikas järv, kus peamiseks toiteainete tarbijaks on suurtaimed, ning kuna praegu on nende areng alles hoogu saamas, kasutab fütoplankton soojade ilmade toel hoogsasti toiteainete varu. „Seal on vee omaduste näitajad võrreldes Saadjärvega veel veidi halvemad, hapnikuküllastus 163% ja pH 9,3 - nende näitajate suured väärtused ja kõikuvus on ohtlik näiteks kaladele.“ Sarnaselt Saadjärvele olid ka Soitsjärves massilised  kold- ja ränivetikad: „Kui suurtaimed võimust võtavad, siis arvatavasti vee omadused paranevad ja õitseng kaob.“

Erinevalt Soitsjärvest on Kaiavere järv nö fütoplanktoni järv, kus muutus sogaseveeliseks on juba minevikus toimunud ja peamiseks toiteainete tarbijaks on kogu kasvuperioodi jooksul mikrovetikad. Kaiaveres oli 9. mail hapnikuküllastus 164% ja pH 9,2. „Kaiavere fütoplanktonis on kevadises aspektis koldvetikate ja ränivetikate kõrval ka olulises koguses sinivetikaid. Viimased on tavaliselt suvel  veeõitsengute põhjustajaks. Nad võivad ka mürke toota, mis on ohtlikud paljudele loomaliikidele, sealhulgas ka inimesele.“

Professor kinnitab, et veeõitsengutega annavad Vooremaa järved taas märku, et peaks tõsiselt mõtlema koormuse vähendamisele valgalalt: „Kui järvede taluvuse piir ületatakse, siis on olukorda parandada väga keeruline."