25. augustil kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Hardo Beckeri väitekiri „Metsamajandamise mõju süsiniku- ja lämmastikuvoogudele ning varudele erinevates metsaökosüsteemides“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

„Suurenenud CO₂ kontsentratsiooni tõttu atmosfääris ja võimalike kliimamuutuste taustal on taastuvenergia, sealhulgas puitse biomassi kasutamine muutunud järjest aktuaalsemaks,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Hardo Becker. „Metsaökosüsteemide roll kliimamuutuste kontekstis on väga oluline, kuna nad on olulised süsiniku sidujad, leevendades võimalikke kliimamuutusi.“

Doktoritöös uuriti lühikese raieringega metsanduses perspektiivseid hall-lepikuid ja nende majandamisega kaasnevaid potentsiaalseid keskkonnamõjusid, teise suunana käsitleti Eesti metsamajanduse jaoks uudset kuusekändude juurimist ja sellega kaasnevaid muutusi aineringetes. Töö põhieesmärkideks oli hinnata hall-lepikute maapealset biomassi produktsiooni ja süsiniku sidumist selles, koostada kasvukäigutabel Eesti hall-lepikutele, hinnata lageraie mõju hall-lepikus erinevatele lämmastiku voogudele ja kuusekändude potentsiaali bioenergia ressursina Eestis, samuti hinnata kändude juurimisega kaasnevat toitainete ja süsiniku kadu ning kändude juurimise mõju lämmastiku voogudele.  

„Hall-lepp on produktiivne lehtpuu ja omab perspektiivi potentsiaalse energiametsa puuliigina, samas võib aastane biomassi produktsioon hall-lepikus olla väga varieeruv. Mahuküpsus saabub hall-lepikutes 12-13 aasta vanuses ja püsib kõrge veel ka sellele järgneva viie aasta jooksul. Sellest lähtudes võiks nende raievanus viljakates kasvukohatüüpides olla 20-25 aastat.“ Töö raames koostatud Eesti hall-lepikute kasvudünaamikat kajastavas kasvukäigutabelis jäi keskmine tüvepuidu tagavara keskealistes ja vanemates puistutes varasema (Raukas 1930) kasvukäigutabeli andemetest madalamaks – see on tingitud puistute väiksemast keskmisest tihedusest tänapäeval. Töö ühe põhitulemusena selgus, et hall-lepikutes sõltus süsiniku akumuleerumine mulda varasemast maakasutuse ajaloost: „Vaid esimese põlvkonna puistutes, so lepikud endistel mittemetsamaadel, ilmnes tugev seos puistu vanuse ja mulla süsinikusisalduse vahel. Tõenäoliselt saavutab mulla süsinikuvaru lepiku raieringi jooksul optimaalse taseme ja sellest kõrgemale järgnevate metsapõlvkondade vältel ei tõuse.“ Selgus ka, et hall-lepiku lageraie järgselt aastane lämmastiku netomineralisatsiooni voog ei suurenenud, samuti ei suurendanud lageraie lämmastiku leostumist, ega ka gaasilist (N₂O) emissiooni. „Seega ei põhjustanud hall-lepiku majandamine lageraiega keskkonnariske lämmastikuringe seisukohalt,“ lisas Becker.  

Doktoritöö raames selgus, et juuritud kuusekännud võivad olla potentsiaalseks bioenergia ressurssiks Eestis, kusjuures kändude juurimine ei põhjustanud olulist toitainete ja süsiniku kadu kasvukohal. Kuna katsealad asusid viljakates kasvukohatüüpides, siis olid kännupuiduga katsealadelt ära viidud süsiniku ja toitainete kogused vastavate mullavarudega võrreldes väikesed. Becker täpsustas samas, et väheviljakamates kasvukohatüüpides võib kännupuiduga ära viidavate toitainete osakaal olla siiski oluline.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Eesti Maaülikooli peahoone (Tartu, Kreutzwaldi 1a) aulas. Doktoritöö juhendaja on Prof. Veiko Uri ning oponent Prof. Heljä-Sisko Helmisaari (University of Helsinki).