Reedel, 23. septembril kell 12 toimub Eesti Maaülikooli peahoone aulas akadeemiline aktus, kus promoveeritakse audoktoriks nimekas rahvusvaheline teadlane Josep Peñuelas, samuti 16 uut doktorit. Aktusel antakse üle Eesti Maaülikooli teenetemedalid ning tunnustatakse teadus- ja õppetöös silma paistnud ülikoolipere liikmeid. 

Professor Josep Peñuelas on rahvusvahelise haardega taimede stressibioloogia ja globaalmuutuste ökoloogia uurija. Peñuelas õppis aastail 1975-1981 Barcelona Ülikoolis bioloogiat (lõpetas aastal 1980) ja farmaatsiat (lõpetas aastal 1981) ning kaitses 1985. aastal doktoritöö ökoloogia alal cum laude. Seejärel töötas ta samas ülikoolis erinevatel teadustöötaja ametikohtadel biokeemia, taimede füsioloogia ja ökoloogia valdkondades, kuni valiti 1986. aastal andeka teadustöötaja ja õppejõuna erakordselt kiiresti ökoloogia professoriks. 1999. aastal asus ta uurija-professorina tööle Hispaania teadusuuringute nõukokku (National Research Council, CSIC) ja Barcelona ülikooli ökoloogia ja metsanduse teaduskeskusesse (Center for Ecological Research and Forestry Applications, CREAF). Praegu töötab ta Barcelona ülikooli globaalökoloogia uuringute keskuse Global Ecology Unit CREAF-CSIC-UAB-UB direktorina. Keskus on kujunenud maailma üheks väljapaistvamaks kliimamuutuste mõju uurimise teadusasutuseks, kus professor Josep Peñuelas juhib praegu rohkem kui 20 riiklikku ja rahvusvahelist projekti, nende hulgas kõrgelt koteeritud ERC-Synergy granti IMBALANCE-P (2014-2019, 13,6 mln eurot).

„Professor Josep Peñuelas on erakordselt särav ja laiahaardeline teadlane – tema teadustöö fookuses on bioloogiliste ja keskkonna stressifaktorite, eriti muutuvate kliimatingimuste mõju taimede fotosünteesile ning sekundaarsele ainevahetusele, toitainete kättesaadavusele ning taimestiku levikule,“ ütles Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets. „Tema teadustulemused on aidanud selgitada, kuidas globaalsed kliimamuutused mõjutavad taimestiku produktiivsust, mullamineraalainete stöhhiomeetriat, dominantliikide vaheldumist, taimede interaktsioone teiste elusorganismidega ning taimede rolli CO₂ sidujana ja lenduvate kliimaaktiivsete ühendite produtseerijana.“ Oma teadustulemuste põhjal on Peñuelas avaldanud kuus monograafiat ja üle 900 teadusartikli.

Professor Josep Peñuelas on oma aktiivse rahvusvahelise teadustegevuse käigus viibinud enam kui 50 teadusasutuses rohkem kui 30 eri riigis, sealhulgas Stanfordi, Berkeley, Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolis ning Eesti Maaülikoolis. Ta on oodatud esineja rahvusvahelistel taimebioloogia, ökoloogia ja globaalmuutuste konverentsidel, kongressidel ja doktorikoolides. Ta on palju tsiteeritud teadlane ökoloogia ja keskkonna-, taime- ja loomateaduste, geo- ja põllumajandusteaduste alal. Peñuelase juhendamisel on kaitstud 42 magistritööd ja 36 doktoritööd ning kogemusi on omandanud 40 järeldoktorit, kelledest paljud on kujunenud oma ala liidriteks maailmas.

Professor Josep Peñuelasel on tihe side Eestiga. Ta on sageli külastanud ühisuuringute tegemiseks ja doktorantide juhendamiseks Eesti Maaülikooli. Aastatel 2008-2009 oli ta Hispaania-poolne partner CSIC-I ja Eesti Maaülikooli ühisprojektis Plant tolerance of multiple stresses: ecophysiological perspectivas and implications for plant dynamics and ecosystem function in a global change scenario. Aastail 2011-2015 oli ta Eesti Maaülikooli teaduse tippkeskuse ENVIRON rahvusvahelise nõukogu liige ja aastal 2014 osales ta Eesti Maaülikooli Hispaania-poolse partnerina Teaming programmi taotluse ettevalmistamisel. Ta on teinud koostööd Eesti ja eelkõige Eesti Maaülikooli teadlastega mitmetes rahvusvahelistes konsortsiumites ja võimaldanud Eesti teadlastel osaleda tema poolt juhitud rahvusvahelistes ekspeditsioonides Borneol, Prantsuse Guajaanas jm. Ta on juhtivates teadusajakirjades avaldanud Eesti teadlastega üle 40 ühispublikatsiooni, neist 36 koostöös maaülikooli teadlastega, ning tema juhendamisel on kaitstud Eestis üks doktoritöö (Pille Mänd, 2013).

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et professor Josep Peñuelas on teenekas ja rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane, kes on aktiivselt kaasa aidanud Eesti Maaülikooli teadusvaldkondade arengule, Eesti teaduse ja hariduse tutvustamisele maailmas ja tal on suuri teeneid maaülikooli sidemete arendamisel teiste ülikoolide ja teadusasutustega üle maailma.

Eesti Maaülikooli aastapäevaaktusel peab akadeemilise loengu „Hääletu muld“ professor Alar Astover.

Aktusel tunnustatakse matemaatikaprofessor Mati Heinlood, kes ülikooli nõukogu otsusega nimetati Eesti Maaülikooli emeriitprofessoriks. Aktusel antakse kätte Eesti Maaülikooli teenetemedalid, mille laureaatideks on professor Kalev Sepp ja emeriitprofessor Olav Kärt.

Akadeemilisel aktusel esitletakse teaduskonkursside võitjaid, kuulutatakse välja aasta õppejõud ning antakse üle stipendiumid. Aktusel kuulutatakse välja ka Eesti Maaülikooli aasta tegu 2016 ning nimetatakse aasta vilistlane.

Aktuse muusikalise poole eest kannavad hoolt kammerkoor Camerata Universitatis ja Noorkuu.

Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mille vastutus seisneb põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika ja inseneriteaduste koostoimes. Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 51.-100. kohal. Taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas on kõrgkool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.