Neljapäeval, 20. oktoobril toimub Eesti Maaülikoolis teadus-praktiline konverents „Eesti taimekaitse 95“, millega tähistatakse taimekaitsealase õppe- ja teadustöö aastapäeva.

Konverentsi üks korraldajaid, Eesti Maaülikooli professor Marika Mänd tõi võrdluse aastatetaguse ja tänase taimekaitse vahel: „Algusaegadel oli õppe- ja teadustöö esmatähtsaks ülesandeks eestikeelse taimekahjureid käsitleva kirjanduse väljaandmine, tänapäeval on taimekaitsealane teadustöö suunatud eelkõige loodushoidlike tõrjemeetodite arendamisele.“ Sellise tõrjemeetodite näidetena võib nimetada erinevate püünistaimede, rohuribade ja loodushoidlike tõrjevahendite kasutamist. „Tõrjevahendeid kasutatakse siis, kui neid on vaja, mitte siis, kui on ette nähtud.“  

Konverentsil antakse ülevaade viimase viie aasta taimekaitsealastest uuringutest Eesti Maaülikoolis, räägitakse pestitsiididest ja nende mõjust mesilastele, samuti taimehaigustest ja invasiivsetest metsakahjustajatest, arutlusele tuleb ka toiduohutus ning see, kuidas taimekaitsetöid võiks üldse läbi viia. Konverentsi lõpus esitleb Luule Metspalu raamatut „Eesti Taimekaitse 95”. Raamatus räägitakse pahalastest aias, põllul ja metsas, kasuritest ning neid mõjutavatest teguritest, samuti haigustest, pestitsiididest ja nende jääkidest.

Taimekaitset puudutav õppe- ja teadustöö sai alguse 1921. aastal, kui Tartu Ülikooli juurde moodustati rakenduszooloogia kabinet koos Raadil paikneva katsejaamaga. Selle asutaja ja eestvedajaks oli Kaarel Leius, kelle sünnist möödus sel aastal 125 aastat. Katsejaamad olid taimekaitsealase teadustöö ainukesed keskused Eestis.

Konverentsi rahastab „Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas“.

Konverentsi koduleht: http://eestitaimekaitse.emu.ee/et/eesti-taimekaitse-95/

Kogumik „Eesti taimekaitse 95“: http://eestitaimekaitse.emu.ee/et/eesti-taimekaitse-95/kogumik/