Valitsus kinnitas teadustaristu investeeringute kava, mis näeb ette ligi 19,1 miljonit eurot riikliku tähtsusega teadustaristu väljaarendamiseks. Toetust saavad 13 projekti, mis parandavad teadustöö keskkonda ning soodustavad koostööd ülikoolide, teadusasutuste, riigiasutuste ja ettevõtete vahel. Toetust saab ka TTÜ ja maaülikooli partnerluses läbiviidav projekt "Nutika tootmise tuumiktaristu arendamine", toetuse suurus on 1,6 mln eurot.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri märkis, et tulemuslik teadustöö ja teaduse areng ei ole võimalik ilma korraliku taristuta ning taristud, millesse investeeritakse, on mõeldud laiale kasutajaskonnale, mitte ühe asutuse teadlastele. „Taristute avatud kasutamist ja ettevõtluskoostööd toetades suurendame teaduse ühiskondlikku mõju ning Eesti nähtavust, atraktiivsust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel teadusmaastikul,“ ütles minister Lauri.

TTÜ ja maaülikooli koostööprojekt tuumiktaristu arendamiseks koondab teadus- ja arendustegevusega seotud struktuure Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis mehaanika, masinaehituse, automaatika, mehhatroonika, materjaliteaduse ja - tehnoloogia ning infotehnoloogia vallas. Luuakse uus teaduse ja arenduse virtuaalne üksus Smart Industry Centre (SmartIC), et soodustada nutika tootmise valdkonnas teadustööd ja infrastruktuuride ristkasutust nii Eestis kui rahvusvaheliselt (näiteks lennunduse, autotööstuse, laevanduse jm alal). Soetatakse mitmeid uusi seadmed, nt metalli 3D printimise ning CNC freesimise hübriidsüsteem võimaldab mitte ainult detailide ja toodete valmistamist, vaid ka prototüüpdetailide katsetamisjärgset pindade taastamist, mehaanika detailide kompuutertomograafiga saab kontrollida detaili välise pinna geomeetriat, sisemiste elementide valmistamise kvaliteeti, avastada pragusid, tühimikke jt mittesoovitavaid defekte. Keskuse loomise ajendiks on Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseis – odavama hinnaga ja madalamate oskustega allhanketöödele on vaja aina rohkem juurde luua suuremat lisandväärtust ja innovatsiooni loovat kõrgtehnoloogilist tootmist, kuna Eestil ei ole enam odava tootmismaa eelist.

Kõik toetatavad projektid soodustavad asutuste vahelist koostööd ja taristu ühiskasutust, mis laiendab teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite juurdepääsu teadusaparatuurile ja -seadmetele. Aparatuuri ja laborite kaasajastamise ning taristu ühiskasutusega kaasneb energiasääst ja kulude kokkuhoid. Paranevad õppe- ja töötingimused ülikoolides ja teadusasutustes aitavad tõsta õppe- ja teadustöö kvaliteeti. Paljud projektid panustavad IKT alasesse teadus- ja arendustegevusse ning lähtuvad nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade vajadustest.