Eesti Ornitoloogiaühingu 95. tegevusaasta tähistamiseks toimus 11. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents, kus Eesti teadlased rääkisid oma valdkonna uuematest uuringutest ja teadmistest. Teiste seas esinesid ettekandega neli maaülikooli teadlast.

Linnukonverentsil rääkis Madis Leivits teemal „Metslindude tervisestatistika“, ehk siis andis ülevaate sellest, mida teatakse ohtudest lindude tervisele ja elulemusele Eesti tingimustes. Leivits andis ülevaate Eesti Maaülikooli loomakliinikusse sattunud metslindudest ning sellest, miks nad on vajanud meditsiinilist abi, samuti surmapõhjuste ekspertiisidest.

Ülo Väli tegi ettekande teemal „Kuhu rändavad meie röövlinnud? Valikud isenditest liikideni“. Väli rääkis Eestis pesitsevate röövlindude rändeteede valikust, vaatles erinevate röövlinnuliikide näitel, kui suur on isendi võimalus valida oma rändeteed, mismoodi sõltub ränne linnu vanusest ja kuidas erinevad rändeteed asurkondade, alamliikide ja liikide vahel. Ühtlasi arutles ta, milliste vahenditega on tänapäeval võimalik ja mõistlik röövlindude rännet uurida.

Aivar Leito jt. rääkis teemal „Ökovõrgustike, maakasutuse ja kliimamuutuste potentsiaalne mõju sookurele“. Sookureuuringute käigus on muu hulgas viimasel ajal eraldi analüüsitud ka elupaikade ja kliimamuutuste mõju sookurepopulatsiooni pesitsemisele, rändele ja talvitamisele. Ettekandest selgus, et pesitsustingimused Eestis on head ja veel mitte ammendatud. Enamiku mudelitega prognoositud kliimamuutuste potentsiaalne mõju on populatsioonile pigem positiivne, kuid mitmetes olulistes rändepeatus- ja talvitamispaikades negatiivne.

Kalev Rattiste andis ülevaate kormorani asurkonna arengust Eestis: eelmisel aastal suurenes kormorani arvukus Eestis üle 30% ja saavutas uue rekordtaseme. Ettekandest sai ülevaate kormorani asurkonna arengust Eestis ja kogu Läänemere regioonis. Rattiste avas kormorani arvukuse muutumise tagamaid ning peatus ka kalurite ja linnukaitsjate vastasseisul.