Novembri lõpus ilmus USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia Toimetistes (PNAS) uurimus varastest ohumärkidest, mis eelnevad suurtele murrangulistele muutustele veeökosüsteemides. Uuring põhines viie järve andmetel, sh Võrtsjärv; uurimuse üheks kaasautoriks oli Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse juhtivteadur Peeter Nõges.

„Vahel võivad üsna väikesed muutused tegurite mõjuväljas viia suurte püsivate muutusteni keerulistes süsteemides, mille hulka kuuluvad ka veeökosüsteemid,“ rääkis Eesti Maaülikooli juhtivteadur Peeter Nõges. „Selliseid režiiminihkeid on sageli raske ennustada, kuna süsteemi olek võib kriitilise piirini jõudmise eel väga vähe muutuda. Siiski on teoreetilised mudelid ja eksperimendid näidanud, et murranguliste muutuste eel väheneb süsteemi elastsus, millest annavad tunnistust teatud suurused, mida looduses tehtud mõõtmiste baasil on seni väga vähe uuritud.“ 

Töös olid vaatluse alla neli enamtuntud süsteemi elastsuse näitajat – nende kasutatavust varaste ohumärkidena hinnati viies järves, mille ökosüsteemid olid läbi teinud dokumenteeritud režiiminihke. Üheks neist oli Võrtsjärv, kus eutrofeerumise ja veetaseme muutuste koosmõjul toimus 1970ndate aastate lõpul fütoplanktoni dominantliikide vahetus. Nõgese sõnul annab Võrtsjärve enam kui 50-aastane tihe andmerida erinevaks uurimistööks haruldasi võimalusi.

„Varaseid märke suurtest muutustest õnnestus leida kõigis järvedes, mõnel puhul isegi üsna pikka aega enne muutust, kuid nad ei avaldunud kuigi järjekindlalt,“ rääkis Nõges. Praeguste teadmiste tasemel ei paku varased ohumärgid veel kindlat ja usaldusväärset alust režiiminihete ennustamiseks, ent uuring tõi selgelt esile, et sobivate muutujate, milles ohumärke otsida, valikul on väga oluline tunda konkreetset ökosüsteemi juhtivaid tegureid.

Uuring oli üks esimesi katseid looduslikes järvedes muutuste varajasi ohumärke tuvastada. Nõges näeb uuringul tulevikus potentsiaali: „Ehkki töö tulemus ei andnud veel valmis „tööriista“, millega järvi testima minna, oli mõnede ohumärkide tuvastamine olemasolevate andmebaaside analüüsil siiski lootustandev – kuna see näitas, et neid õrnu signaale on siiski võimalik looduslikus „mürarikkas“ andmestikus mõõta.“ Samuti said teadlased teada mitmeid näitajaid, mis neid ohumärke ilmutasid. „Kui praegu juhuslikuna näivad tundlikkust ilmutanud näitajad leiavad kinnitust ka teistes veekogudes, võib sellest ehk kunagi moodustuda mingi ennustusjõuga järvede riskianalüüsi süsteem,“ oli teadlane lootusrikas.