Reedel, 9. detsembril tuleb kaitsmisele metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Kobra Maleki väitekiri „Puude konkurentsi- ja struktuuriindeksite analüüs arukase (Betula pendula Roth) puistute modelleerimise eesmärgil“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal. Doktoritöö tulemusel on võimalik hinnata metsamajanduslike võtete tõhustust ning see aitab metsandussektori tööde planeerimisel otsustada, kuidas puistu tootlikkust suurendada. 

„Puude ruumiline paiknemine ning puude suuruse, seisundi ja koosseisu varieerumise mustrid on puistu struktuuri olulised komponendid, mis mõjutavad otseselt metsaökosüsteemi toimimist, puude kasvu ja puistu tootlikkust. Puudevaheline konkurents ja puude suremine on metsaökosüsteemis tegurid, millel on märkimisväärne roll metsa struktuuri kujunemisel,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Kobra Maleki, kelle sõnul reguleerib puudevaheline konkurents tugevasti allajäänud puude suremist eelkõige siis, kui mitu puud püüavad samal ajal kasutada piiratud kättesaadavusega ressursse.

Doktoritöö eesmärgiks oli uurida erinevaid meetodeid puudevahelise konkurentsi hindamiseks ja konkurentpuude kindlakstegemiseks eelkõige Eesti arukase puistute andmetele tuginedes. Põhjalikumalt uuriti puudevahelise konkurentsi ning puude ja puistu takseertunnuste seoseid puude kasvu ja suremusega, lisaks kirjeldati puistute seisundit mitmete struktuuriindeksite abil erineva suuruse ja kujuga proovialasid kasutades. „Puistute kasvu modelleerimisel suutsime siduda iga puu juurdekasvu ja ellujäämise tõenäosuse teda ümbritsevate puude näitajatega, nn ruumiliste konkurentsi- ja struktuuriindeksitega,“ ütles Maleki. „See võimaldab iga puu arengut täpsemalt prognoosida ning mudelite abil ennustada metsamajanduslike võtete efektiivsust puistus.“

Töö tulemused näitavad, et puistute dünaamika uurimisel on eelised tunnustel, mis arvestavad puude ruumilist paiknemist: „Võib öelda, et ruumilised konkurentsi- ja struktuuriindeksid suurendavad kasvumudelite prognoosivõimet rohkem kui mitte-ruumilised indeksid. Seega on tulevikus metsade inventeerimisel vajalik koguda informatsiooni ka puude paiknemise kohta puistus.“ 

Maleki sõnul andsid erineva kujuga proovialad takseertunnuste hinnangu küll sarnase täpsusega, kuid eelistada tuleks ringikujulisi proovialasid nende ümbermõõdupindala väiksema suhtarvu tõttu. „Optimaalne prooviala suurus sõltub puistu struktuurist, kuid proovialad tuleks siiski valida võimalikult väiksena, et vähendada mõõtmistele kuluvat aega ja vahendeid,“ ütles Maleki. 

Töö tulemused on vajalikud eelkõige metsa kasvumudelite koostajatele, kuid läbi mudelite ka metsamajanduse praktikutele.

Doktoritöö juhendajad on Prof. Henn Korjus, Prof. Andres Kiviste ja Prof. Dr. Klaus von Gadow ning oponent Dr. Edmundas Petrauskas (Aleksandras Stulginskis University, Lithuania).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 Tartus Kreutzwaldi 5 ruumis 1B27.