13. detsembril autasustati Sotsiaalministeeriumis 2016. aasta üliõpilaste teadustööde parimaid töid. Konkursi võitis  Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud Maris Naarise lõputöö peegelteraapia kasutamisest tserebraalparalüüsiga lastel. Kümne parima töö hulka valiti ka maaülikoolis kaitstud magistritöö.  

Konkursile esitati kaks doktoritööd, 29 magistritööd ja neli bakalaureustaseme tööd, millest paljud olid sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkondade ülesed ja seotud digitaalse innovatsiooniga Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Samuti esitati kaks disaini/arhitektuuri valdkonna tööd, milles välja pakutud toode või arhitektuurilahendus on seotud sotsiaalvaldkonna probleemidega.

Tänu suurele hulgale valdkonnaülestele üliõpilastöödele otsustas hindamiskomisjon senise valdkondliku jaotuse asemel jagada preemiad üldise paremusjärjestuse alusel. 10 parimat tööd saavad solidaarse suurusega preemiad summas 800 eurot.

10 parimat üliõpilaste teadustööd 2016. aastal:

1. „Peegliteraapia kasutamise tulemuslikkus 5-10 aastaste tserebraalparalüüsiga laste ülajäsemete funktsionaalsusele kolme individuaaljuhtumi näitel“ – Mari Naaris, Tartu Tervishoiu Kõrgkool 

Mari Naaris käsitles lõputöös peegliteraapia kasutamise tulemuslikkust 5-10-aastaste tserebraalparalüüsiga laste näitel. Tööst selgus, et soov ja liigutuse ettekujutamine aitavad tegevuse sooritamiseks ajus vastavaid piirkondi mõjutada ja seeläbi parandada keha funktsionaalsust.

2. „Lapse õiguste kaitse hagita kohtuasjades de lege lata“ (magistritöö) – Katrin Kiisk, Tallinna Ülikool

Katrin kiisk käsitles magistritöös lapse õiguste kaitset. Tööst selgus, et perekonnaõiguse hooldusõiguse regulatsioon jätab kohtule seaduse rakendamisel ning advokaatidele selle kohaldamisel liialt laia tõlgendusruumi, mistõttu spetsialistidel puudub ühtne visioon laste õiguste tagamiseks kohtumenetluses. Samast magistritööst selgus ka, et inimeste teadlikkus põlvnemisest tulenevatest õigustest ja kohustustest on madal, mistõttu on ühiskonnas tekkinud arvukalt väärarusaamu. 

3. „Eesti naistippjuhtide karjääriteede kujunemine ja kogemused juhirollis“ (magistritöö) – Liisa Jõgi, Tallinna Tehnikaülikool

Liisa Jõgi uuris magistritöös Eesti naistippjuhtide kujunemist ja kogemusi juhirollis. Uuringu tulemusena selgus näiteks, et naistippjuhid omistasid oma karjääriedu pigem välistele teguritele kui iseendale ning juhipositsiooni saavutamises on oluline roll sotsiaalsel kapitalil. Suurendamaks oma tajutavat rollisobivust püüavad naisjuhid end samastada pigem meesjuhtide kui mees- kui naisjuhtidega.

4. „Urogenitaalse klamüüdia- ja gonokokknakkuse ravi ning selle vastavus ravijuhenditele Eestis aastatel 2012-2014“ (magistritöö) – Anna Tisler-Sala, Tartu Ülikool

Anna Tisler-Sala uuris magistritöös Eestis perioodil 2012–2014 urogenitaalse klamüüdia- ja gonokokknakkusega patsientidele määratud antibakteriaalse ravi vastavust Euroopa ja Eesti seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhenditele. Uuringu tulemused näitavad, et urogenitaalse klamüüdianakkuse ravi on valdavalt heas kooskõlas ravijuhenditega, kuid gonokokknakkuse puhul peaaegu pooled juhtudest on ravitud ravijuhenditele mittevastavalt.

5. „Masinõmblejate luu-lihaskonna vaevuste levimus, funktsionaalne seisund ja töövõime enne ning pärast sekkumistegevusi“ (magistritöö) – Kadi Hiir, Eesti Maaülikool

Kadi Hiir uuris magistritöös osalise töövõimega masinõmblejate luu-lihaskonna valude levimust ning hindas luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi muutusi enne ja pärast sekkumistegevust. Võimlemist ja töökoha ergonoomikalist sisaldanud uue nädala pikkuse sekkumise tulemusel vähenes hinnang valutugevusele, samuti paranes osaliselt luu-lihaskonna funktsionaalne seisund.

6. „Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel“ (magistritöö) – Sirje Pint, Tallinna Ülikool

Sirje Pint uuris magistritöös, kuidas lastekaitsetöötajad mõistavad lapse abivajaduse hindamist uue lastekaitseseaduse kontekstis. Tööst selgus, et lastekaitsetöötajad hindavad lapse abivajadust vastavalt oma teadmistele ja oskustele ning seetõttu ei ole lapse individuaalse heaolu hindamine süsteemne ega terviklik, sest osad valdkonnad jäävad hindamata või ei osata seda õigesti teha.

7. „Telemeditsiinilise lahenduse kasutamine patsientide kodujälgimises projekti SmartCare näitel“ (magistritöö) – Anni Raie, Tallinna Tehnikaülikool

Anni Raie uuris magistritöös projekti „Smartcare“ näitel, kuidas toimib patsientide telemeditsiiniline kodujälgimine Eestis. Uuringust selgus, et patsientidele oli suurimaks takistuseks uudse tehnoloogia ehk tahvelarvuti kasutamine.

8. „Intersectional disadvantage and privilege in the Estonian labour market: An analysis of work narratives of Russian-speaking women and Estonian men“ (doktoritöö) – Kadri Aavik, Tallinna Ülikool

Kadri Aavik analüüsis doktoritöös venekeelsete naiste ja eesti meeste töönarratiive. Töö tulemusena selgus, et venekeelsed naised esitasid oma karjääriteekondi järk-järgult allapoole liikuvana, edu ja ebaedu vaheldumise või paigalseisuna. Tööturukogemusest rääkides rõhutati eelkõige etnilisust, leides, et etniline kuuluvus  ja vene emakeel avaldavad mõju nende ebasoodsale positsioonile tööturul. Eesti meesjuhid seevastu mõtestasid oma karjääri loogilise jätku, juhuse või kellegi teise toel juhtivale positsioonile jõudmisena.

9. „Mild traumatic brain injury in childhood: pre-injury social-emotional behavior, social-emotional and cognitive outcome and implications for attention rehabilitation“ (doktoritöö) – Mari-Liis Kaldoja, Tartu Ülikool

Mari-Liis Kaldoja käsitles doktoritöös lapseea kergeid ajutraumasid. Uuringu tulemustest selgus, et juba varases eas on võimalik tuvastada erinevaid soole ja vanusele omaseid ajutraumaga seotud sotsiaal-emotsionaalseid riskikäitumisi nagu kehvem enesekontroll ja liigne iseseisvus.

10. Eripreemia: „Keila linna kohandamine vanusesõbralikuks asumiks“ (magistritöö) – Kertu Mäesalu, Tallinna Tehnikaülikool

Kertu Mäesalu uuris magistritöös, kuidas kohandada Keila linna vanusesõbralikumaks asumiks ning koostas vanemaealiste elukeskkonda parandava ja eri põlvkondi ühendava terviklahenduse koos hoonete plaanidega. Töös seostatakse arhitektuur, linnaplaneerimine, sotsiaalsed suhted, ligipääsetavus ja vanemaealiste toimetulek.

Sotsiaalministeeriumi algatatud konkurss töö-, tervise- või sotsiaalvaldkonna teemadel kirjutatud üliõpilastöödele toimus juba kolmandat korda. Tänavune auhinnafond on kokku 10 000 eurot.