Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets osales uuringus, mis piltlikult öeldes heidab valgust taimeteaduses seni varjus olnud teemale – kui hästi saavad taimed hakkama kasvamisega varjutingimustes. Uuringust selgus, et globaalsete kliimamudelite aluseks olevad andmed on ebatäpsed ning andmestik vajab seetõttu üle vaatamist.

Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets selgitas, et võrreldes teiste kasvu mõjutavate teguritega on fotosünteesi kiirust ja seega ka taimede kasvukiirust mõningatel juhtudel alahinnatud. Uuringu tulemusel selgus, et varjus kasvamise kiiruse alahindamine võib tuleneda üldisest välitööde tavast, kus mõõtmisteks kogutud lehed on võetud osaliselt varjust, mitte aga täielikult päikesele avatud kohtadest. „Seetõttu võivad üleilmsete andmebaaside andmed vajada uuendamist – arvestada tuleb täieliku päikesevalguse tingimusi“, ütles Niinemetsaga koos uuringut juhtinud Trevor Keenan USA-st. „Sageli ei ole uurijatel võimalik leheproove saada näiteks troopilises metsas kasvava puu ladvast, sest puud on väga kõrged ning lehestik tihe. Juhul, kui ei ole võimalik proove koguda võra tipust, on andmestik kallutatud.“

Välitöödel määratletakse täieliku päikesevalgusega kohaks see, kus taim saab maksimumkoguse päikesevalgust – tüüpiliselt asub see lehestiku tipus. Niinemets rääkis, et enamik lehti aga ei kasva sellistes tingimustes: „Lehed, mis kasvavad troopilises vihmametsas puude alumistel okstel, võivad saada kuni 100 korda vähem valgust kui ladvas. Paljud taime eluliselt oluliste funktsioonidega (nt süsiniku sidumine ja fotosüntees) seotud lehe näitajad, võivad puu allosas olla kuni 20 korda väiksemad kui ladvas.“ Näitena tõi Niinemets lämmastiku, mille kontsentratsioon on kõrgeim ladvas, sest seal on ka kõige päikeseküllasem. „Taimed koguvad toitained sinna, sest nii saab neid maksimaalselt ära kasutada,“ lisas Niinemets.

Keenan ja Niinemets hindasid erinevates andmebaasides olevaid andmeid lehtede kohta, andmestik pärines sadadelt liikidelt maailma eri piirkondadest. Tugiandmetena kasutati andmeid, mille kohta oli olemas täpne teave lehtede kasvukoha kohta. Selgus, et valguse ja varju tingimused on kõige eksitavamad andmete puhul, mis pärinevad troopilistest piirkondadest. „Need on alad, kus toimub süsiniku suurim neeldumine atmosfäärist ning just seetõttu tuleb eriti nendele aladele keskenduda,“ ütles professor.  

Niinemets selgitas, et lehtede kasvukoha valgustingimuste täpsem määramine ehk välitööde standardiseerimine võib aidata parandada mudeleid, mis hindavad planeedi fotosünteesi määra ja süsiniku sidumise hulka: „Paremad lehtede kogumise meetodid võivad teadlastel aidata paremini mõista kogu ökosüsteemi ülesehitust ja toimimist ning mõista, kuidas taimed vastavad kliima muutustele.“

Lisainfo: https://niinemetslab.wordpress.com/2016/12/22/new-paper-published-global-leaf-trait-estimates-biased-due-to-plasticity-in-the-shade/